Millised punktid on olulised elektri müügilepingus ja/või tüüptingimustes?

Fotol olevad heinapallid sümboliseerivad
lepingupunkte, millele tuleks tähelepanu pöörata.

Elektrimüüjatega lepingute sõlmimine on äriklientide jaoks täna, homme ja kindlasti ka ülehomme väga aktuaalne teema. Ei ole oluline, kas elektrimüüja valib klient ise või tema esindaja/konsultant, sest sõlmitava lepingu tingimused on ühteviisi olulised ja vahest isegi määrava tähtsusega.

Elektri hinnaläbirääkimiste käigus tasub tähelepanu pöörata ka elektri müügilepingu (tüüp)tingimustele. Täna räägimegi erinevate elektrimüüjate poolt pakutavatest lepingutingimustest.

Kui sõlmitakse elektri müügileping, siis üldjuhul kuuluvad sinna juurde ka tüüptingimused.
Juhime tähelepanu mõningatele tüüptingimustes ja/või elektri müügilepingutes sisalduvatele punktidele.

Punktid, millele tasub lepingus ja tüüptingimustes suuremat tähelepanu pöörata:

-lepingu kehtivus
Elektrileping võib olla nii tähtajaline kui tähtajatu. Lepingu kehtivus sõltub sellest, milline hinnapakett või -kombinatsioon on valitud. Kui elektrit ostetakse ainult börsihinna alusel, siis on leping automaatselt tähtajatu, sest hind kujuneb iga kuu vastavalt Nord Pool Spot elektribörsi hindadele.
Kui aga valitud on konkreetne hinnapakett/-kombinatsioon, siis kehtib leping kokkulepitud ajani (6 kuud, 1 aasta, 2 aastat jne).

Meie soovitus: Alati tasub läbi analüüsida kui pikaks perioodiks on mõtet leping sõlmida. See sõltub näiteks eelmise lepingu lõppemise ajast (kevadel, suvel, sügisel, talvel).

- lepingu muutmine

See punkt muutub eriti oluliseks siis kui elektriturul hinnasituatsioon muutub, kuid lepingus on kokkulepitud elektri hind oluliselt kallim.

Üldjuhul on müüjal õigus tüüptingimusi ühepoolselt muuta. Kui ta seda teeb, siis on ta kohustatud lepingu teist poolt ehk klienti sellest kokkulepitud aja võrra ette teatama. Kui klient ei ütle lepingut muudetud tüüptingimuste tõttu üles, siis eeldatakse, et muudatused sobivad kliendile ning muudetud tüüptingimused saavad kehtiva lepingu lahutamatuks osaks.

Vahest teavitatakse klienti tüüptingimuste muutmisest saadetaval elektriarvel. Seega tasub elektriarveid tähelepanelikult lugeda (ka neid lauseid, mis on väiksemas kirjas).

-lepingu pikendamine
Lepingu pikenemise tingimused on sõltuvalt elektrimüüjast erinevad. Toome siin välja 2 konkreetset näidet, kuidas võib elektri müügilepingus olla sõnastatud lepingu pikendamise punkt.

Näide 1

Hiljemalt üks kuu enne lepingus sätestatud lepingu kehtivusaja lõppu on müüjal õigus esitada kliendile hinnapakkumus järgmise sama pika tarneperioodi ja sama valitud elektripaketi kohta. Juhul kui klient ei teata hiljemalt 21 päeva enne lepingu kehtivuse või tarneperioodi lõppu oma soovist leping lõpetada, siis pikeneb leping hinnapakkumuses toodud hinnaga järgmiseks tarneperioodiks.

Näide 2
Müüjal on õigus muuta hinda või hinnapõhimõtet, teavitades sellest klienti vähemalt 45 kalendripäeva ette enne uue lepinguperioodi algust. Juhul kui müüja ei ole klienti muutustest teavitanud, siis kehtib eelmise lepinguperioodi hind või hinnapõhimõte ka järgmisel lepinguperioodil.

Näite 1 puhul pikeneb leping vastavalt elektrimüüja poolt tehtud hinnapakkumusele järgmiseks sama pikaks perioodiks ja näite 2 puhul on elektrimüüjal õigus hinda muuta ning kui ta seda ei tee, siis kehtib sama hind ka järgmiseks sama pikaks perioodiks kui klient ei ole teatanud, et ta ei soovi lepingut pikendada.

Samas on võimalik jõuda ka sellisele kokkuleppele, et kui klient teatab lepingu lõpetamise soovist 30 päeva ette, siis lepingu lõpetamise tasu maksma ei pea. Alati saab lepingu punkte mõlematpidi sõnastada. Kõik oleneb sellest kui kliendisõbralik on elektrimüüja poliitika.

Eelnevatele näidetele lisaks saame kirja panna ka situatsiooni, kus on tegemist näiteks 6-kuulise lepinguga ning klient ise ei teata elektrimüüjale, et ta soovib lepingut pikendada, siis tuleb tal lepingu lõppedes maksta elektri eest bilansienergia hinnaga.

Hea mõte: Soovitame igal juhul kirjutada lepingu lõppemise kuupäev endale kalendrisse ning lisada sinna juurde ka päevade arv, mille võrra on vaja elektrimüüjale oma lepingu jätkamise või lõpetamise soovist teada anda.

-lepingu lõppemine
See võib olla kas tasuta või tasuline (tähtaegse lepingu ennetähtaegne lõpetamine).

Reeglina lõpeb leping lõpptähtaja saabudes.

Kui klient ei soovi lepingu automaatset pikenemist, siis tuleb tal vastavalt lepingus sätestatud päevade arvule anda oma soovist elektrimüüjale teada.

Siin tuleb hoolikalt jälgida millise valemi järgi arvutatakse ennetähtaegse lepingu lõpetamise tasu. Tavaliselt on see ülesehitatud nii, et lepingu varasemal lõpetamisel oleks see kliendile nö "kallis lõbu". Lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu kliendi algatusel võib lepingus kirjas olla näiteks protsendina kokkulepitud, kuid kasutamata jäänud elektrikogusest või mõne valemi abil, kus lepingu lõpetamise tasu koostamisel võtakse arvesse erinevad näitajad.

Seadusandluses reguleerib energiamüügilepingu pikenemist ja lõppemist Võlaõigusseaduse § 234, kus lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:

"Tähtajaline elektri- ja soojusenergiaga ühendusvõrgu kaudu varustamise leping loetakse pikenenuks samaks tähtajaks ja samadel tingimustel, kui vähemalt üks kuu enne lepingu kehtivusaja lõppu ei teata kumbki lepingupool teisele oma teistsugusest tahtest."

Vajadusel võib müüjaga kokku leppida, et mõnda tüüptingimust osaliselt või täielikult kliendile ei kohaldata. 

Erimeelsuste tekkimisel kasutatakse praktikas kõige rohkem läbirääkimiste metoodikat ning kui see ei anna soovitud tulemusi, siis võib pöörduda kohtusse. Soovitame elektrimüüja poole pöörduda kirjalikult, sest siis jääb märk sellest, millal, kellega ja mis teemal on suheldud.

Lepingus ei teeks paha kui saaks kirja pandud ka selline punkt, mis fikseerib ära müüja poolt kliendile esitatud arve vaidlustamise tingimused. Ehk kui kiiresti peab klient reageerima kui ta ei ole esitatud arvega nõus.

Kokkuvõttes on elektri müügilepingu sõlmimisel lisaks hinnale tähtis tutvuda ning arutada ka elektrimüüja poolt välja pakutud lepingutingimusi. See on hea võimalus nii müüjale kui kliendile, et saavutada mõlemaid osapooli arvestav koostööleping. UA-36