Millal sõlmida uus elektrileping?

Need ärikliendid, kellel on  fikseeritud hinnaga kehtiv elektrileping, võivad ennast muretult ja kindlalt tunda, sest lepingu kehtivuse ajal aset leidvad hinnamuutused elektriturul neid kuidagi ei mõjuta. 

Täna räägime sellest, millal võiks olla kõige õigem aeg elektrilepinguid sõlmida. Sissejuhatuseks tuleks alustada kõigepealt sellest, et missugused tegurid elektri hinda laias laastus täna ja homme üldse mõjutavad. Alloleval joonisel on näha, et selliseid tegureid on päris palju. See kui palju üks või teine tegur elektri hinda tegelikult mõjutab, selgub tavaliselt hiljem, siis kui lepingud on sõlmitud.

Allikas: Elering

Ühte elektri hinda mõjutavatest teguritest, mida saab ilma eriteadmisteta jälgida, on vaadata kuidas muutuvad ilmastikuolud Skandinaavias (Norra, Rootsi) ja Lätis. Kas sajab või on sadanud palju vihma ja lund või pigem vastupidi. Kui hüdroenergia reservuaarid on kõrge täituvusega, siis on elektri hind odavam, kuid kui sademeid on vähe, kallineb ka elekter. Paratamatult mõjutab Skandinavia elektriturul toimuv mingil määral ka meie piirkonna hindu. Hüdroreservuaaride taset saab jälgida Nord Pool Spot kodulehelt. Seal on vastav info nädalate kaupa kirjas.

Tavaliselt sõlmitakse elektrilepinguid pikkusega 1 kuni 2 aastat. Võtame näiteks 1-aastase pikkusega lepingu, mis on sõlmitud 1.jaanuarist ja lõpeb 31. detsembril. Esimest korda võiks hakata järgmis(t)eks perioodi(de)ks hindu küsima juba kevadel. Siis saab teada selle aja elektri hinnataseme. Eesti hinnapiirkonna keskmise börsihinna statistikat vaadates on elekter kõige rohkem maksnud veebruaris 2011 (47.84€/MWh) ja märtsis 2012 (48.74€/MWh) ning kõige vähem on tulnud elektri eest maksta mais 2010 (34.81€/MWh) ja juunis 2012 (30.80€/MWh). 

Ühte ja kindlat retsepti selleks, kuidas ja millist elektri börsihinda mõjutavatest teguritest jälgida, ei olegi. Börsilt ostetava elektri kõige soodsamat hinda on sama raske ette ennustada kui aktsiate hinnamuutusi.

Meie soovitused
- Kui kliendil on enda ettevõtte jaoks pandud paika kindel elektri hind, millega ta võiks lepingu juba sõlmida, siis tasubki jälgida, millal turul sellist hinnataset pakutakse. 

- Kevadel kui tekib suur sulavesi, mis tõstab hüdroreservuaaride taset ja võimaldab toota palju hüdroenergiat, ka siis on tavaliselt võimalik elektrit parema hinnaga osta.

- Kui ühe aasta elektri hind, mida pakutakse tundub kallis, siis tasub müüjalt küsida ka 2-3 aasta lepingute hindasid. Pikemaks perioodiks pakutud lepingu hind võib kokkuvõttes osutuda soodsamaks. Siin tekib otsustamise koht, kas riskida ja sõlmida korraga mitmeaastane leping või mitte. Elektri hind ei seisa paigal vaid kujuneb vastavalt pakkumise ja nõudluse suhtele.  

- Viimane põhimõte (lepingu sõlmimine mitmeks aastaks korraga) kehtib ka siis kui uue elektrilepingu sõlmimisega on selles mõttes hiljaks jäädud, et soodsamate pakkumiste aeg on mööda läinud ja turul pakutakse kõrgemaid hinnavariante üheks aastaks. 

Kindlasti ei tasu nõustuda esimese hinnapakkumisega, mille elektrimüüja teeb. Lisaks sellele, et võtta pakkumised mitmelt müüjalt, soovitame küsida antud ajahetkel kõige paremat elektri hinda, mida kliendile pakkuda on võimalik.

Erinevate elektrimüüjate käest tasub kindlasti küsida nende hinnangut, et kuidas elektri hind lähiajal muutub. Kas läheb kallimaks või muutub hoopis odavamaks ning miks nad nii arvavad? Siis saab vastused küsimustele, kas oodata veel mõnda aega, et turuseis muutuks kliendile sobivamaks või tasub hoopis kiirustada. Kasulik oleks kõrvutada nii elektrimüüja kui ka konsultandi arvamused, sest mõlemal osapoolel on erinevad huvid. Müüja tahab võimalikult hea tehingu saada ja konsultant tahab seda sama, kuid kliendi huvidest lähtudes. 

Kokkuvõteks võib öelda, et tegelikult ei ole elektrilepingu sõlmimine nii keeruline kui algul tunduda võib. Igaljuhul soovitame teil küsimuste tekkimise korral pöörduda BestEnergy OÜ poole ja meie aitame teid hea meelega. 

NPS keskmine elektri hind Eesti piirkonnas 04.2010-09.2013

Meie koduleht asub aadressil www.bestenergy.ee

Millised punktid on olulised elektri müügilepingus ja/või tüüptingimustes?

Fotol olevad heinapallid sümboliseerivad
lepingupunkte, millele tuleks tähelepanu pöörata.

Elektrimüüjatega lepingute sõlmimine on äriklientide jaoks täna, homme ja kindlasti ka ülehomme väga aktuaalne teema. Ei ole oluline, kas elektrimüüja valib klient ise või tema esindaja/konsultant, sest sõlmitava lepingu tingimused on ühteviisi olulised ja vahest isegi määrava tähtsusega.

Elektri hinnaläbirääkimiste käigus tasub tähelepanu pöörata ka elektri müügilepingu (tüüp)tingimustele. Täna räägimegi erinevate elektrimüüjate poolt pakutavatest lepingutingimustest.

Kui sõlmitakse elektri müügileping, siis üldjuhul kuuluvad sinna juurde ka tüüptingimused.
Juhime tähelepanu mõningatele tüüptingimustes ja/või elektri müügilepingutes sisalduvatele punktidele.

Punktid, millele tasub lepingus ja tüüptingimustes suuremat tähelepanu pöörata:

-lepingu kehtivus
Elektrileping võib olla nii tähtajaline kui tähtajatu. Lepingu kehtivus sõltub sellest, milline hinnapakett või -kombinatsioon on valitud. Kui elektrit ostetakse ainult börsihinna alusel, siis on leping automaatselt tähtajatu, sest hind kujuneb iga kuu vastavalt Nord Pool Spot elektribörsi hindadele.
Kui aga valitud on konkreetne hinnapakett/-kombinatsioon, siis kehtib leping kokkulepitud ajani (6 kuud, 1 aasta, 2 aastat jne).

Meie soovitus: Alati tasub läbi analüüsida kui pikaks perioodiks on mõtet leping sõlmida. See sõltub näiteks eelmise lepingu lõppemise ajast (kevadel, suvel, sügisel, talvel).

- lepingu muutmine

See punkt muutub eriti oluliseks siis kui elektriturul hinnasituatsioon muutub, kuid lepingus on kokkulepitud elektri hind oluliselt kallim.

Üldjuhul on müüjal õigus tüüptingimusi ühepoolselt muuta. Kui ta seda teeb, siis on ta kohustatud lepingu teist poolt ehk klienti sellest kokkulepitud aja võrra ette teatama. Kui klient ei ütle lepingut muudetud tüüptingimuste tõttu üles, siis eeldatakse, et muudatused sobivad kliendile ning muudetud tüüptingimused saavad kehtiva lepingu lahutamatuks osaks.

Vahest teavitatakse klienti tüüptingimuste muutmisest saadetaval elektriarvel. Seega tasub elektriarveid tähelepanelikult lugeda (ka neid lauseid, mis on väiksemas kirjas).

-lepingu pikendamine
Lepingu pikenemise tingimused on sõltuvalt elektrimüüjast erinevad. Toome siin välja 2 konkreetset näidet, kuidas võib elektri müügilepingus olla sõnastatud lepingu pikendamise punkt.

Näide 1

Hiljemalt üks kuu enne lepingus sätestatud lepingu kehtivusaja lõppu on müüjal õigus esitada kliendile hinnapakkumus järgmise sama pika tarneperioodi ja sama valitud elektripaketi kohta. Juhul kui klient ei teata hiljemalt 21 päeva enne lepingu kehtivuse või tarneperioodi lõppu oma soovist leping lõpetada, siis pikeneb leping hinnapakkumuses toodud hinnaga järgmiseks tarneperioodiks.

Näide 2
Müüjal on õigus muuta hinda või hinnapõhimõtet, teavitades sellest klienti vähemalt 45 kalendripäeva ette enne uue lepinguperioodi algust. Juhul kui müüja ei ole klienti muutustest teavitanud, siis kehtib eelmise lepinguperioodi hind või hinnapõhimõte ka järgmisel lepinguperioodil.

Näite 1 puhul pikeneb leping vastavalt elektrimüüja poolt tehtud hinnapakkumusele järgmiseks sama pikaks perioodiks ja näite 2 puhul on elektrimüüjal õigus hinda muuta ning kui ta seda ei tee, siis kehtib sama hind ka järgmiseks sama pikaks perioodiks kui klient ei ole teatanud, et ta ei soovi lepingut pikendada.

Samas on võimalik jõuda ka sellisele kokkuleppele, et kui klient teatab lepingu lõpetamise soovist 30 päeva ette, siis lepingu lõpetamise tasu maksma ei pea. Alati saab lepingu punkte mõlematpidi sõnastada. Kõik oleneb sellest kui kliendisõbralik on elektrimüüja poliitika.

Eelnevatele näidetele lisaks saame kirja panna ka situatsiooni, kus on tegemist näiteks 6-kuulise lepinguga ning klient ise ei teata elektrimüüjale, et ta soovib lepingut pikendada, siis tuleb tal lepingu lõppedes maksta elektri eest bilansienergia hinnaga.

Hea mõte: Soovitame igal juhul kirjutada lepingu lõppemise kuupäev endale kalendrisse ning lisada sinna juurde ka päevade arv, mille võrra on vaja elektrimüüjale oma lepingu jätkamise või lõpetamise soovist teada anda.

-lepingu lõppemine
See võib olla kas tasuta või tasuline (tähtaegse lepingu ennetähtaegne lõpetamine).

Reeglina lõpeb leping lõpptähtaja saabudes.

Kui klient ei soovi lepingu automaatset pikenemist, siis tuleb tal vastavalt lepingus sätestatud päevade arvule anda oma soovist elektrimüüjale teada.

Siin tuleb hoolikalt jälgida millise valemi järgi arvutatakse ennetähtaegse lepingu lõpetamise tasu. Tavaliselt on see ülesehitatud nii, et lepingu varasemal lõpetamisel oleks see kliendile nö "kallis lõbu". Lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu kliendi algatusel võib lepingus kirjas olla näiteks protsendina kokkulepitud, kuid kasutamata jäänud elektrikogusest või mõne valemi abil, kus lepingu lõpetamise tasu koostamisel võtakse arvesse erinevad näitajad.

Seadusandluses reguleerib energiamüügilepingu pikenemist ja lõppemist Võlaõigusseaduse § 234, kus lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:

"Tähtajaline elektri- ja soojusenergiaga ühendusvõrgu kaudu varustamise leping loetakse pikenenuks samaks tähtajaks ja samadel tingimustel, kui vähemalt üks kuu enne lepingu kehtivusaja lõppu ei teata kumbki lepingupool teisele oma teistsugusest tahtest."

Vajadusel võib müüjaga kokku leppida, et mõnda tüüptingimust osaliselt või täielikult kliendile ei kohaldata. 

Erimeelsuste tekkimisel kasutatakse praktikas kõige rohkem läbirääkimiste metoodikat ning kui see ei anna soovitud tulemusi, siis võib pöörduda kohtusse. Soovitame elektrimüüja poole pöörduda kirjalikult, sest siis jääb märk sellest, millal, kellega ja mis teemal on suheldud.

Lepingus ei teeks paha kui saaks kirja pandud ka selline punkt, mis fikseerib ära müüja poolt kliendile esitatud arve vaidlustamise tingimused. Ehk kui kiiresti peab klient reageerima kui ta ei ole esitatud arvega nõus.

Kokkuvõttes on elektri müügilepingu sõlmimisel lisaks hinnale tähtis tutvuda ning arutada ka elektrimüüja poolt välja pakutud lepingutingimusi. See on hea võimalus nii müüjale kui kliendile, et saavutada mõlemaid osapooli arvestav koostööleping. UA-36