Päikeseelektrijaama liitumine elektrivõrguga

Kui eelmises päikeseelektrijaama puudutavas blogiloos rääkisime päikeseelektijaama projektist üldisemalt, siis selles ja järgmistes sama teemat puudutavates lugudes lähme konkreetsemaks.

Üks küllaltki oluline komponent päikeseelektrijaama rajamisel nii rahalises kui ajalises plaanis on jaama liitumisühendus elektrivõrguga. Seda muidugi juhul kui jaam hakkab tootma elektrit elektrivõrku. Kui hakatakse tootma ainult oma tarbeks, ei tule elektrivõrguga liitumisega arvestada.

Ühel projektil, mille arendamisega BestEnergy OÜ tegeleb, on kätte jõudnud liitumistaotluse esitamine Elektrilevile. Võimsus, millega liitumist taotleme, jääb suurusjärku 1000 kW.

Kui näiteks tuuleelektrijaamade liitumine elektrivõrguga on nii Elektrilevis kui Eleringis suhteliselt hästi standardiseeritud protsess ja liituja teab suuresti ette, mida oodata on, siis suuremate päikeseelektrijaamade liitumine elektrivõrguga on uus ka võrguettevõtjate jaoks ning ka meil on täna suhteliselt raske hinnata, millise tulemuse meie poolt esitatud liitumistaotlus Elektrilevi poolt saab. Kuigi kõik endapoolsed eeluuringud näitavad, et kavandatava päikeseelektijaama asukoht peaks elektrivõrgu suhtes olema igati sobiv, siis kas see nii ka Elektrilevi meelest on, selgub lähema mõne kuu jooksul.

Kui oleme esimese liitumistaotluse menetlemise Elektrilevis heade tulemustega ära teinud, oleme antud teemal valmis nõu andma ka kõigile teistele huvilistele.

Tuuleelektrijaamade arendamine Eestis

Tuulikud Narva lähistel

Kui 2 nädalat tagasi alustasime elektrijaamade arendamisega seotud tegevuste kirjeldamisega päikeseelektrijaamadest, siis täna teeme algust oma kogemuste kirjeldamisega tuuleelektrijaamde projektide arendamisel.

Millest üldse alustada kui tekib idee tuulegeneraator või mitu tuulegeneraatorit püsti panna? Kui otsene investeeringute pool kõrvale jätta (sellel peatume lähemalt mõnes järgnevas loos), siis projektide puhul, kus oleme ise aktiivses rollis, oleme esimese tööna ära kaardistanud võimalikud vastuolud, mis projekti arendamisel tekkida võivad.

Peale oleme hakanud kohalikust omavalitsusest, s.t. vallavanemast ja teemaga rohkem seotud vallaametnikest, et selgitada välja nende meelsus kavandatavate tuulikute suhtes. Kui kohaliku omavalitsuse meelestatus peaks olema negatiivne, on edasi minna suhteliselt keeruline. Seega tuleb saavutada sellistel kohtumistel positiivne meelestatus ning selle tagab üldjuhul põhjalik eeltöö enne kohtumise toimumist.

Teiseks – ümberkaudsete elanikega seonduvad võimalikud probleemid. Kui valla meelestatus projekti on positiivne, laheneb see probleem tavaliselt kergemini.

Kolmandaks – keskkonnaalased aspektid. Kui on teada või ette näha keskkonnaga seonduvaid küsimusi/probleeme, on need targem ära lahendada kohe protsessi alguses, sest kui neist alguses mööda vaadata, ei pruugi hiljem enam lahendusi niisama lihtsalt leida.

Neljandaks – tuulikute liitumine elektrivõrguga ehk tuulikute asukoht peab olema sobiv ka elektrivõrgu suhtes, et võrguga liitumise kulud ei tuleks üleliia suured. See töö ei ole kerge ning arusaamisele jõudmine asukoha sobivusest elektrivõrgu suhtes võib võtta kuni kolm kuud või isegi natuke rohkem.

Kui esimene taustatöö ja vajalikud kokkusaamised tehtud ning tulemused on positiivsed, saab asuda projekti järgmiste etappide juurde, millest kirjutame järgmistes blogipostitustes.

Päikeseelektrijaamade arendamine Eestis

Pildil on näide ühest Leedu maanteel
olevast valguse kompositsioonist, mis
on paigaldatud ülekäiguraja valgustamiseks.

Eestis on viimased 10 aastat taastuvenergiast elektritootmisel olnud suurem rõhk tuuleelektrijaamade- ning soojuse- ja elektri koostootmisjaamade arendamisel. Viimaste aastate jooksul on aga hakanud järjest enam lisanduma muid taastuvenergiaallikaid ja üha jõulisemalt on hakanud päikeseelektrijaamad „turule“ jõudma.

Aga millest peaks alustama kui tekib idee hakata korraldama päikeseenergial põhinevat elektritootmist?

Meil ettevõttes BestEnergy OÜ on see mõte juba mõnda aega peas olnud ning eelmisel nädalal tegime idee elluviimisega ka reaalselt algust.
Kirjeldan nii käesolevas loos kui järgnevates blogilugudes, kuidas ja millistest etappidest koosneb meie esimene päikeseelektrijaama projekt ning millele meie tähelepanu kõige rohkem pöörame – võibolla on kellegil kunagi nendest teadmistest ka kasu. Ja kui kellegil teisel ei ole, siis vähemalt meie enda järgmised päikeseelektri projektid lähevad kindlasti tänu esimese projekti õppetundidele kindlasti hoogsamalt.

Millest siis alustasime? 
Eks päris pikalt võttis aega idee küpsemine, et päikeseelektrijaama on üldse mõtet arendama hakata. Kui see oli enda jaoks läbi mõeldud, et päikeseelektrijaama on mõttekas arendama hakata, alustasime jaamale sobiva asukoha valikuga. Asukoha valikul on mitmeid olulisi kriteeriumeid. Peamised nendest meie jaoks on asukoht elektrivõrgu suhtes, millest tulenevad otseselt elektrivõrguga liitumise kulud; maa hind (kuna suure jaama jaoks on vaja palju maad); maatüki paiknemine lähedalasuvate kinnistute ja nende omanike suhtes, ...

Esimene võimalik maatükk sai eelmisel nädalal välja vaadatud. Kindlasti lisandub võimalikke maavariante lähemas tulevikus veel ja kui vaadata maa maksumuse osakaalu koguinvesteeringust, siis tuleks maad valida väga hoolikalt ja sellega liialt mitte kiirustada.

Paralleelselt sobiva maatüki valikuga saab tegeleda projekti muude oluliste külgedega – millised on elektrivõrguga liitumise variandid erinevatel maatükkidel, päiksepaneelide enda erinevad variandid, mida kokkuvõttes üles panema hakata, investeeringu rahastamisega seonduv, ...

Sissejuhatuseks päikeseelektrienergia teemasse esialgu piisab. Järgmistes postitustes tuleb juttu lisaks sobiva maatüki leidmisele ka juba järgmistest olulistest nüanssidest jaama planeerimisel. Kui küsida, milline saab idee järgi olema jaama mastaap, siis ütleks, et pigem suur, sest kui midagi juba põhjalikult ette võtta, siis suurelt.

Elektrivõrguga liitumine IV. Liitumise tähtaeg

Elektrivõrguga liitumist aitab korraldada
www.bestenergy.ee

Selles loos räägime natuke lähemalt sellest, kui kaua võib üks liitumine alates taotluse esitamisest kuni objketi pingestamiseni aega võtta ning kuidas kliendil on võimalik aega ja raha kokku hoida.

Kui võrguettevõtjale on korrektne liitumistaotlus esitatud ja selle menetlemine on lõppenud, siis väljastatakse kliendile liitumispakkumine. Liitumispakkumine väljastatakse üldjuhul 30 kalendripäeva jooksul, aga keerukamatel juhtumitel võib see ka kauem aega võtta. Liitumispakkumine kehtib alates väljastamisest 60. kalendripäeva ning selle aja jooksul on võimalik tutvuda võrguettevõtjapoolsete tingimustega (liitumistasu suurus ja tähtaeg, millal võrguühendus valmis saab). 

Mis saab siis kui liitumise tähtaeg ei sobi või tasu on liiga kõrge?
Sellisel juhul on võimalik võrguettevõtjaga läbirääkimisi pidada. See võib võtta omajagu aega aga kui sellega saavutab soovitud tulemuse, siis tasub see kindlati ette võtta. Tariifipõhisel liitumisel tasu küsimust ei teki, aga keskpingel liitujal ja madalpingel kalkulatsioonipõhisel liitumisel on see võimalus olemas. Omalt poolt saame teadmiste ja kogemustega aidata läbirääkimistel osaleda koos kliendiga või tema esindajana, et saavutada nii sobiv liitumistasu kui liitumise tähtaeg.

Kui liituislepingu pakkumine sobib, siis...
... tuleb pakkumine allkirjastada ja võrguettevõtjale tagasi saata. Peale seda saadetakse kliendile tema eksemplar liitumislepingust koos arvega. Liitumise maksumus on üldjuhul jagatud kaheks osaks (Eesti Energia elektrivõrguga liitumisel). 
Kui liitumise tasu on suurem kui 6000€ (ilma käibemaksuta), siis moodustab I osamakse  kogu liitumise maksumusest 10%, II osamakse (70%) enne ehituse alustamist ja III osamakse (20%) pärast tööde valmimist. 

Oluline on teada, et madalpingel (tariifipõhisel) ja keskpingel ning madalpinge kalkulatsioonipõhisel liitumisel on üks oluline erinevus, mis mõjutab liitumise valmimise tähtaega.
Tariifipõhisel liitumisel korraldab projekteerimise ja ehituse võrguettevõtja kliendi eest.
Kalkulatsiooni põhisel liitumisel saab liituja aga endale ise valida nii elektrisüsteemi projekteerija kui ka töövõtja, kes liitumise elektrivõrguga valmis ehitab. Kõige edukamalt saabki klient liitumise valmimise tähtaega mõjutada siis kui tal on võimalus valida töö tegijad. Üldiselt ongi nii, et just projekteerimine ja ehitamine on liitumiseprotsessis kõige rohkem aega nõudvamad tegevused. 

Loomulikult kuulub liitumisprotsessi juurde veel palju tegevusi. Nagu näiteks erinevate lubade (ehitus-, kasutus- jne) taotlemine, teatis elektripaigaldise nõuetekohasuse kohta, vajadusel kooskõlastused maaomanikega, hange ehitaja leidmiseks, kohaliku omavalitsuse luba elektrivõrgu kasutuselevõtuks, võrgu- ja elektrilepingu sõlmimine ja kõige lõpuks tarbimiskoha pingestamine.

Olenevalt liitumise suurusest ja keerukusest võib alates liitumistaotluse täitmisest kuni liitumise valmimiseni kuluda vähem kui aasta või siis oluliselt kauem aega. Kõik sõltub konkreetsest liitumisest ja kliendi soovidest. 

Kolm märksõna, milles BestEnergy OÜ saab liituva kliendiga koostööd teha, on liitumise hinda puudutavad analüüsid, ettepanekud ja läbirääkimised võrguettevõtjaga, liitumise tähtaega puudutavate küsimuste lahendamine ja kogu liitumise projektijuhtimine, mis hõlmab kõiki tegevusi alustades liitumistaotluse täitmisest, projekteerimise ja ehituse korraldamisest kuni objekti pingestamiseni välja.

Kui sinu eesmärk on hoida kokku väärtuslikku aega ja raha, siis võta meiega ühendust! Juba üks telefonikõne võib muuta kogu liitumiseprotsessi positiivsemaks.

Elektrivõrguga liitumine III. Liitumine keskpingel

keskpingel liitumine

Eelmise loos kirjutasime liitumisest madalpingevõrguga - liitumistaotluse esitamisest ja millele seejuures kõige rohkem tähelepanu pöörata. Selles loos panen kirja endapoolsed kogemused suurte tarbijate keskpingeliitumiste korraldamisel.

Millised on kõige suuremad erinevused kesk- ja madalpingeliitumistel ?
- keskpingeliitumised on tegelike kulude põhised, madalpingeliitumised enamusel juhtudel kindla tariifi põhised;
- keskpingeliitumise korral jääb kliendi omandusse rohkem elektriseadmeid kui madalpingeliitumisel - nii trafo(d) kui alajaama madalpingeseade jäävad kliendi omandusse;
- kliendi elektrivarustuse riskid on keskpingeliitumisel suuremad kui madalpingeliitumisel;
- peale liitumise valmimist on võrguteenuse tariifid tarbimisel keskpingel oluliselt odavamad võrreldes madalpingega.

Kui liitumisvõimsus ja planeeritav tarbimine on piisavalt suured, soovitan alati teha esimese asjana tasuvusanalüüs keskpingel liitumiseks võrreldes liitumisega madalpingel ning teise olulise tegevusena ettevõtte riskianalüüs seoses elektrivarustusega.

Kui nii tasuvus- kui riskianalüüs näitavad, et keskpingel liitumine on mõttekam, järgneb liitumistaotluse täitmine, mis on sarnane eelmises loos käsitletud madalpingeliitumise taotluse täitmisele. Mõned lahtrid küll erinevad - näiteks amprite asemel tuleb märkida kW-d. Samuti on siin erakordselt oluline analüüsida kohe algetapis läbi, kus hakkab asuma liitumispunkt - see määrab palju nii liitumiskulude kui edaspidiste võrguteenuse tariifide seisukohalt.

Keskpingeliitumiste kavandamisel soovitan omalt poolt liitujal kaasata kindlasti kohe algetapil pädev konsultant, kes aitaks nõu ja jõuga kaasa nii tasuvus- ja riskianalüüsi teostamisel kui omaks oskusi liitumise edasise projekteerimise ja ehitamise korraldamisel. Sellega on liitujal võimalik palju võita ja vähe kaotada.

Elektrivõrguga liitumine II. Liitumistaotluse esitamine

Elektrivõrguga liitumise protsess algab ametlikult siis kui võrguettevõtjale esitatakse korrektselt täidetud liitumistaotlus, mis on eelduseks liitumislepingu pakkumise väljastamiseks. Enne taotluse esitamist tuleks läbi mõelda ja analüüsida andmed, mis edastatakse liitumistaotlusega. Nendest olulisemad on peakaitsme suurus, soovitav liitumispunkti asukoht ja soovitav liitumise tähtaeg.

Elektrivõrguga on võimalik liituda nii madalpingel kui ka keskpingel. Kuna mõlemad liitumised erinevad üksteisest oluliselt ja et mitte seda teemat kohe alguses keeruliseks muuta, siis selles loos kirjutan liitumisest madalpingel. Järgmisel loos selgitan ära keskpingel liitumise.

1. Peakaitsme suurus

Peakaitsme suurust mõõdetakse amprites (A). Erinevaid suurusi, mille seast kõige sobivam valida, on kokku 40 ( 6, 10, 16, 20, 25, 32, 40, 50, 63, 80, 100, 125, 160, 180, 200, 225, 250, 280, 315, 350, 400, 450, 500, 560, 600, 630, 700, 750, 800, 900, 1000, 1125, 1250, 1280, 1440, 1600, 1800, 2000, 2250, 2500A).

Kuidas arvutada sobivat peakaitsme suurust?

Üks võimalus on välja arvutada kui suur on kõigi elektriliste seadmete kasutusvõimsus kokku kui neid kasutada ühel ja samal ajal. Kõige kasulikum on valida selline amprite hulk, mis ei ületa oluliselt tarbimisvajadusi. Muidu tuleb lisaks suuremale liitumistasule maksta püsitasuga hinnapaketi korral igakuiselt rohkem ka ampritasu. Väike varu võiks siiski jääda.

Et ei tekiks olukorda, kus ostetud ampritest ei piisa, tuleks arvestada ka sellega kui palju erineb elektri tarbimine suvel ja talvel ning kas tulevikus võib tarbimine suureneda.

2. Liitumiskilbi asukoht

Liitumistaotluse esitamisele eelnevalt tuleb kliendil välja pakkuda võimalik liitumiskilbi asukoht oma kinnistu piiril. Oluline on märkida, et see asukoht ei ole lõplik, sest liitumiskilbi tegelik asukoht lepitakse kokku võrguettevõtjaga elektrivõrgu ehituse tööprojekti koostamise käigus.

3. Liitumise tähtaeg

Kui liitumisega on kiire ja ei ole võimalik oodata võrguettevõtja poolt pakutava standardse tähtajani, on vajalik kohe alguses, liitumistaotlust esitades, ära märkida enda poolt soovitav tähtaeg. Kui see on tõeliselt oluline, tuleb kliendil juba algusest peale teha vähemalt kõik endast olenev, et liitumine võimalikult kiirelt projekteeritud-ehitatud saaks.

Selleks, et saada koos liitumispakkumisega ka tehnilised tingimused, tuleb see liitumistaotluses ära märkida. Tehnilised tingimused on dokument, mida on vaja eelkõige elektripaigaldise projekteerijal.

Miks kõigil eeltoodud nüanssidel nii põhjalikult peatusime? 
Eelkõige sellepärast, et liitumistaotluse menetlemise aeg on võrguettevõtjal kuni 30 päeva (keerulisematel juhtudel läheb tihtipeale ka kuni 60 päeva) ja kui taotlusel midagi valesti märkida ja hiljem hakata parandusi tegema, hakatakse taotlust üldjuhul uuesti ehk algusest peale menetlema – ja aega läheb palju rohkem kui oleks läinud kohe korrektselt täidetud taotluse korral.

Millega saame omalt poolt liituvale kliendile kasulikud olla? Eelkõige analüüsiga, mis sisaldab liitumisvõimsuse (amprid) valikut, sobivaima liitumispunkti paiknemise soovitamist (et ka edaspidised võrguteenuse arved võimalikult väiksed oleksid) ja liitumistaotluse kohese korrektse täitmisega.

Erinevate võrguettevõtjate liitumistaotluse blanketid:

Eesti Energia: https://www.elektrilevi.ee/et/liitumise-sammud

VKG Elektrivõrgud: http://www.vkgev.ee/est/kliendile/elektrivorguga-liitumine

Imatra Elekter: http://imatraelekter.ee/public/files/Liitumistaotlus.pdf

Elektrivõrguga liitumine I. Liitumiste erinevad liigid

Elektrivõrguga liitumist aitab korraldada
www.bestenergy.ee

Et hoones oleks elekter, on vaja toimivat võrguühendust, mille kaudu elekter majja jõuaks. Sellisel juhul ongi vaja liituda elektrivõrguga. See on tavaliselt aega nõudev protsess ja seetõttu on väga tähtis, et liituv klient teaks kuidas toimida.

Keskendume liitumiste sarja esimeses loos Eesti Energia AS-i koosseisu kuuluva jaotusvõrguettevõtja Elektrilevi OÜ võrguga liitumistele, sest nende võrgus toimub ca 90% kõigist Eestimaal toimuvatest liitumistest.

Liitumise erinevad liigid:

1. Uue tarbimiskoha liitumine

2. Võimsuste suurendamine ehk täiendav liitumine

3. Võrguühenduse taastamine

4. Liitumine võrkude üleandmise kaudu

5. Elektritootja liitumine

Keskendume kahele peamisele liitumise liigile - uue tarbimiskoha liitumisele ja võimsuste suurendamisele.

Uue võrguühenduse loomine on vajalik selleks, et saaks ühendada tarbimiskoha elektrivõrguga. Peale seda saab hakata vajalikus mahus elektrit tarbima. Esiteks on kliendil vaja teada, kas ta saab liituda tariifipõhiselt või tuleb seda teha hoopis tegelike kulude põhiselt.

Millised kliendid saavad liituda tariifipõhiselt?

Kliendid, kes liituvad madalpingel ja kelle tarbimiskoht asub keskpingeliinile lähemal kui 400m.

Millised kliendid saavad liituda tegelike kulude põhiselt?

Kliendid, kes liituvad madalpingel ja kelle tarbimiskoht asub keskpingeliinist kaugemal kui 400m. Kõigi keskpingel liitujate liitumised on tegelike kulude põhised.

Kliendil on võimalik liituda nii madalpingel (0.4kV) kui ka keskpingel (6-35kV). Siin saame kõiki tegureid arvesse võttes omalt poolt kliente aidata analüüsiga, missugusel pingel liitumine on kliendile kõige optimaalsem ja kasulikum.

Elektrivõrguga liitumine on tasuline. 400 meetri raadiuses keskpingevõrgust on üks ja kindel tariif liituva ampri kohta (111,85€+km). Keskpingel liitumisel ja tegelike kulude põhistel madalpinge liitumistel määrab liitumise maksumuse ära see kui mahuka liitumisega tegemist on. Liitumistasu sõltub paljudest teguritest (peakaitsme suurus, liitumispunkti asukohast elektrivõrgu suhtes jne).

Uue võrguühenduse loomise alla kuuluvad ka nn erijuhud, milleks on:

- ajutine võrguühendus uuele tarbimiskohale;

- ajutine võrguühendus ajutisele tarbimiskohale.

Võimsuste suurendamine ehk täiendav liitumine

Siin on nii lihtsamaid kui keerulisemaid liitumisi. Kui lihtsamate alla saab lugeda näiteks eramute peakaitsmete suurendamised, siis keerulisemad juhtumid on näiteks tootmishoonete puhul, kus laienduste käigus on vajalik võimsust juurde osta. Siin tuleks kindlasti enne liitumistaotluste esitamist läbi viia põhjalik analüüs, kas, kui palju ja kuidas täiendavat liitumist teha ja kas üldse on vajalik täiendavalt liituda.

Alguses sai öeldud, et elektrivõrguga liitumine on pikk ja keeruline protsess. Tegelikult saab klient ise ka kõigile tegevustele omalt poolt kaasa aidata, et liitumine sujuks kiiremalt ja lihtsamalt. Meie omalt poolt aitame teil selgusele jõuda, mis tüüpi liitumist teil vaja on. See hoiab kokku nii aega kui raha. Aeg = raha ja raha = aeg. Lisaks teeme teie eest ära kõik olulised tegevused, mis aitavad kaasa liitumise õigeaegsele valmimisele. Pikaajaline töökogemus kliendi liitumiste korraldamisel loob meile soodsad tingimused, et liitumise protsess kujuneks edukaks.

Lisaks Elektrilevile tegutseb Eestis veel mitu võrguettevõtjat, kellest suuremad on Imatra Elekter AS ja VKG Elektrivõrgud OÜ.

Liitumine elektrivõrguga
Imatra Elekter AS tingimustel leiab siit

VKG Elektrivõrgud OÜ tingimustel leiab siit