Elektrivõrguga liitumine III. Liitumine keskpingel

keskpingel liitumine

Eelmise loos kirjutasime liitumisest madalpingevõrguga - liitumistaotluse esitamisest ja millele seejuures kõige rohkem tähelepanu pöörata. Selles loos panen kirja endapoolsed kogemused suurte tarbijate keskpingeliitumiste korraldamisel.

Millised on kõige suuremad erinevused kesk- ja madalpingeliitumistel ?
- keskpingeliitumised on tegelike kulude põhised, madalpingeliitumised enamusel juhtudel kindla tariifi põhised;
- keskpingeliitumise korral jääb kliendi omandusse rohkem elektriseadmeid kui madalpingeliitumisel - nii trafo(d) kui alajaama madalpingeseade jäävad kliendi omandusse;
- kliendi elektrivarustuse riskid on keskpingeliitumisel suuremad kui madalpingeliitumisel;
- peale liitumise valmimist on võrguteenuse tariifid tarbimisel keskpingel oluliselt odavamad võrreldes madalpingega.

Kui liitumisvõimsus ja planeeritav tarbimine on piisavalt suured, soovitan alati teha esimese asjana tasuvusanalüüs keskpingel liitumiseks võrreldes liitumisega madalpingel ning teise olulise tegevusena ettevõtte riskianalüüs seoses elektrivarustusega.

Kui nii tasuvus- kui riskianalüüs näitavad, et keskpingel liitumine on mõttekam, järgneb liitumistaotluse täitmine, mis on sarnane eelmises loos käsitletud madalpingeliitumise taotluse täitmisele. Mõned lahtrid küll erinevad - näiteks amprite asemel tuleb märkida kW-d. Samuti on siin erakordselt oluline analüüsida kohe algetapis läbi, kus hakkab asuma liitumispunkt - see määrab palju nii liitumiskulude kui edaspidiste võrguteenuse tariifide seisukohalt.

Keskpingeliitumiste kavandamisel soovitan omalt poolt liitujal kaasata kindlasti kohe algetapil pädev konsultant, kes aitaks nõu ja jõuga kaasa nii tasuvus- ja riskianalüüsi teostamisel kui omaks oskusi liitumise edasise projekteerimise ja ehitamise korraldamisel. Sellega on liitujal võimalik palju võita ja vähe kaotada.

Elektrivõrguga liitumine II. Liitumistaotluse esitamine

Elektrivõrguga liitumise protsess algab ametlikult siis kui võrguettevõtjale esitatakse korrektselt täidetud liitumistaotlus, mis on eelduseks liitumislepingu pakkumise väljastamiseks. Enne taotluse esitamist tuleks läbi mõelda ja analüüsida andmed, mis edastatakse liitumistaotlusega. Nendest olulisemad on peakaitsme suurus, soovitav liitumispunkti asukoht ja soovitav liitumise tähtaeg.

Elektrivõrguga on võimalik liituda nii madalpingel kui ka keskpingel. Kuna mõlemad liitumised erinevad üksteisest oluliselt ja et mitte seda teemat kohe alguses keeruliseks muuta, siis selles loos kirjutan liitumisest madalpingel. Järgmisel loos selgitan ära keskpingel liitumise.

1. Peakaitsme suurus

Peakaitsme suurust mõõdetakse amprites (A). Erinevaid suurusi, mille seast kõige sobivam valida, on kokku 40 ( 6, 10, 16, 20, 25, 32, 40, 50, 63, 80, 100, 125, 160, 180, 200, 225, 250, 280, 315, 350, 400, 450, 500, 560, 600, 630, 700, 750, 800, 900, 1000, 1125, 1250, 1280, 1440, 1600, 1800, 2000, 2250, 2500A).

Kuidas arvutada sobivat peakaitsme suurust?

Üks võimalus on välja arvutada kui suur on kõigi elektriliste seadmete kasutusvõimsus kokku kui neid kasutada ühel ja samal ajal. Kõige kasulikum on valida selline amprite hulk, mis ei ületa oluliselt tarbimisvajadusi. Muidu tuleb lisaks suuremale liitumistasule maksta püsitasuga hinnapaketi korral igakuiselt rohkem ka ampritasu. Väike varu võiks siiski jääda.

Et ei tekiks olukorda, kus ostetud ampritest ei piisa, tuleks arvestada ka sellega kui palju erineb elektri tarbimine suvel ja talvel ning kas tulevikus võib tarbimine suureneda.

2. Liitumiskilbi asukoht

Liitumistaotluse esitamisele eelnevalt tuleb kliendil välja pakkuda võimalik liitumiskilbi asukoht oma kinnistu piiril. Oluline on märkida, et see asukoht ei ole lõplik, sest liitumiskilbi tegelik asukoht lepitakse kokku võrguettevõtjaga elektrivõrgu ehituse tööprojekti koostamise käigus.

3. Liitumise tähtaeg

Kui liitumisega on kiire ja ei ole võimalik oodata võrguettevõtja poolt pakutava standardse tähtajani, on vajalik kohe alguses, liitumistaotlust esitades, ära märkida enda poolt soovitav tähtaeg. Kui see on tõeliselt oluline, tuleb kliendil juba algusest peale teha vähemalt kõik endast olenev, et liitumine võimalikult kiirelt projekteeritud-ehitatud saaks.

Selleks, et saada koos liitumispakkumisega ka tehnilised tingimused, tuleb see liitumistaotluses ära märkida. Tehnilised tingimused on dokument, mida on vaja eelkõige elektripaigaldise projekteerijal.

Miks kõigil eeltoodud nüanssidel nii põhjalikult peatusime? 
Eelkõige sellepärast, et liitumistaotluse menetlemise aeg on võrguettevõtjal kuni 30 päeva (keerulisematel juhtudel läheb tihtipeale ka kuni 60 päeva) ja kui taotlusel midagi valesti märkida ja hiljem hakata parandusi tegema, hakatakse taotlust üldjuhul uuesti ehk algusest peale menetlema – ja aega läheb palju rohkem kui oleks läinud kohe korrektselt täidetud taotluse korral.

Millega saame omalt poolt liituvale kliendile kasulikud olla? Eelkõige analüüsiga, mis sisaldab liitumisvõimsuse (amprid) valikut, sobivaima liitumispunkti paiknemise soovitamist (et ka edaspidised võrguteenuse arved võimalikult väiksed oleksid) ja liitumistaotluse kohese korrektse täitmisega.

Erinevate võrguettevõtjate liitumistaotluse blanketid:

Eesti Energia: https://www.elektrilevi.ee/et/liitumise-sammud

VKG Elektrivõrgud: http://www.vkgev.ee/est/kliendile/elektrivorguga-liitumine

Imatra Elekter: http://imatraelekter.ee/public/files/Liitumistaotlus.pdf