Täna räägime sellest, millal võiks olla kõige õigem aeg elektrilepinguid sõlmida. Sissejuhatuseks tuleks alustada kõigepealt sellest, et missugused tegurid elektri hinda laias laastus täna ja homme üldse mõjutavad. Alloleval joonisel on näha, et selliseid tegureid on päris palju. See kui palju üks või teine tegur elektri hinda tegelikult mõjutab, selgub tavaliselt hiljem, siis kui lepingud on sõlmitud.
 |
| Allikas: Elering |
Ühte elektri hinda mõjutavatest teguritest, mida saab ilma eriteadmisteta jälgida, on vaadata kuidas muutuvad ilmastikuolud Skandinaavias (Norra, Rootsi) ja Lätis. Kas sajab või on sadanud palju vihma ja lund või pigem vastupidi. Kui hüdroenergia reservuaarid on kõrge täituvusega, siis on elektri hind odavam, kuid kui sademeid on vähe, kallineb ka elekter. Paratamatult mõjutab Skandinavia elektriturul toimuv mingil määral ka meie piirkonna hindu. Hüdroreservuaaride taset saab jälgida Nord Pool Spot kodulehelt. Seal on vastav info nädalate kaupa kirjas.
Tavaliselt sõlmitakse elektrilepinguid pikkusega 1 kuni 2 aastat. Võtame näiteks 1-aastase pikkusega lepingu, mis on sõlmitud 1.jaanuarist ja lõpeb 31. detsembril. Esimest korda võiks hakata järgmis(t)eks perioodi(de)ks hindu küsima juba kevadel. Siis saab teada selle aja elektri hinnataseme. Eesti hinnapiirkonna keskmise börsihinna statistikat vaadates on elekter kõige rohkem maksnud veebruaris 2011 (47.84€/MWh) ja märtsis 2012 (48.74€/MWh) ning kõige vähem on tulnud elektri eest maksta mais 2010 (34.81€/MWh) ja juunis 2012 (30.80€/MWh).
Ühte ja kindlat retsepti selleks, kuidas ja millist elektri börsihinda mõjutavatest teguritest jälgida, ei olegi. Börsilt ostetava elektri kõige soodsamat hinda on sama raske ette ennustada kui aktsiate hinnamuutusi.
Meie soovitused
- Kui kliendil on enda ettevõtte jaoks pandud paika kindel elektri hind, millega ta võiks lepingu juba sõlmida, siis tasubki jälgida, millal turul sellist hinnataset pakutakse.
- Kevadel kui tekib suur sulavesi, mis tõstab hüdroreservuaaride taset ja võimaldab toota palju hüdroenergiat, ka siis on tavaliselt võimalik elektrit parema hinnaga osta.
- Kui ühe aasta elektri hind, mida pakutakse tundub kallis, siis tasub müüjalt küsida ka 2-3 aasta lepingute hindasid. Pikemaks perioodiks pakutud lepingu hind võib kokkuvõttes osutuda soodsamaks. Siin tekib otsustamise koht, kas riskida ja sõlmida korraga mitmeaastane leping või mitte. Elektri hind ei seisa paigal vaid kujuneb vastavalt pakkumise ja nõudluse suhtele.
- Viimane põhimõte (lepingu sõlmimine mitmeks aastaks korraga) kehtib ka siis kui uue elektrilepingu sõlmimisega on selles mõttes hiljaks jäädud, et soodsamate pakkumiste aeg on mööda läinud ja turul pakutakse kõrgemaid hinnavariante üheks aastaks.
Kindlasti ei tasu nõustuda esimese hinnapakkumisega, mille elektrimüüja teeb. Lisaks sellele, et võtta pakkumised mitmelt müüjalt, soovitame küsida antud ajahetkel kõige paremat elektri hinda, mida kliendile pakkuda on võimalik.
Erinevate elektrimüüjate käest tasub kindlasti küsida nende hinnangut, et kuidas elektri hind lähiajal muutub. Kas läheb kallimaks või muutub hoopis odavamaks ning miks nad nii arvavad? Siis saab vastused küsimustele, kas oodata veel mõnda aega, et turuseis muutuks kliendile sobivamaks või tasub hoopis kiirustada. Kasulik oleks kõrvutada nii elektrimüüja kui ka konsultandi arvamused, sest mõlemal osapoolel on erinevad huvid. Müüja tahab võimalikult hea tehingu saada ja konsultant tahab seda sama, kuid kliendi huvidest lähtudes.
Kokkuvõteks võib öelda, et tegelikult ei ole elektrilepingu sõlmimine nii keeruline kui algul tunduda võib. Igaljuhul soovitame teil küsimuste tekkimise korral pöörduda BestEnergy OÜ poole ja meie aitame teid hea meelega.
 |
| NPS keskmine elektri hind Eesti piirkonnas 04.2010-09.2013 |
Meie koduleht asub aadressil www.bestenergy.ee
