Avatud elektriturg. Mida ja millal valida?

"Vaade elektrienergia hindade tulevikku"

Elektriturg on kõigi tarbijate jaoks juba 3 kuud avatud olnud ja hinnatõusu suurustest on nüüd ka esialgne ülevaade kõigil huvilistel olemas. Samuti on asjaosalised saanud esimese 3 kuu põhjal oma järeldused teha, kas valitud hinnapakett on olnud soodsaim või oleks võinud mingi muu valiku teha. Aga samas - ega tagantjärgi tarkus suuremat väärtust ei oma. Palju olulisem on ettevaatamise oskus, et teha enda ja oma ettevõtte jaoks parimad valikud tulevikku silmas pidades.

Alates maikuust hakkame iga kuu alguses siinsamas andma omapoolseid sõltumatuid soovitusi valikute tegemisel elektrienergia vabaturul. Sest valikuid elektriturul saab teha igal kuul - sõltuvalt kuust on valikute tegemise kuupäev ainult erinev - järgides 21 päeva põhimõtet. Näiteks kliendid, kes soovivad hinnapõhimõtte muutmist alates 01.05.2013, peavad oma valikud ära tegema hiljemalt 09.04.2013.

Miks on tulevikku vaatamine oluline?
- teha otsused õigel ajal (mitte igal aastal ei ole mõtet tulevikuvalikuid teha kevadel);
- saada enda jaoks õigel ajal õige hinnakombinatsioon tulevikus;
- fikseerida hinnad siis kui turuolukord on selle jaoks sobivaim.

Seega - mai alguses avaldame siin üldised soovitused neile, kes soovivad valikud ära teha mai alguses. Et saada konkreetset enda tarbimise profiili ja riskitaseme põhist sõltumatut soovitust, palun meile enda soovist teada anda e-maili aadressil: elektriost@bestenergy.ee UA-36715764-1

Elektrimüüja ja -paketi valimise tähtaegadest

10. detsember tuleb iga minutiga ainult lähemale. Elering teatas eile, et teisipäevase seisuga on 27% tarbimiskohtadest leping elektri ostmiseks sõlmitud. Seda võib lugeda väga heaks tulemuseks, sest see näitab, et kliendid on elektripakettide valmisel aktiivsed. 

Elektrimüüja valimise viimastele päevadele jätnutel, tuleb varuda aega ja kannatust, sest elektrimüüjatel on väga palju tööd ja kõik kliendid ei pruugi oma hinnapäringutele nii ruttu vastuseid saada. Kiireim ja mugavaim viis on sõlmida leping internetis, sest teeninduspunktid on rahvast täis ja kõne ootejärjekorrad pikemast pikemad.  

Oluline on meelde tuletada, et 10.12 2012 on ainult see tähtaeg kui klient soovib valida endale uue elektrimüüja, kes 1. jaanuarist 2013 teenust osutama hakkab. Kui jääda senise elektrimüüja kliendiks (Imatra Elekter, VKG Elektrivõrgud ja Eesti Energia), siis sobivat hinnapaketti saab valida kuni 31.12.2012.  

Näiteks kui sõlmida uue elektrimüüjaga leping 11. detsembril, siis hakkab see kehtima alates 1. veebruarist 2012. Senikaua (jaanuar 2012) ostab koduklient (korteriühistu, korteriomanike ühisus või madalpingel kuni 63A peakaitsmega äritarbija) elektrit üldteenuse hinnaga ja äriklient bilansienergia hinnaga. 

Muretsemiseks põhjust ei ole.

Elektiostu lepinguid saab sõlmida ka uuel aastal. Kui soovid, et elektrileping hakkaks kehtima 1. veebruarist 2013, siis sellisel juhul tuleb seda teha hiljemalt 10.01.2013.

220 Energia on öelnud, et laseb detsembrikuu jooksul olemasolevatel klientidel huvi korral pakette vahetada.

Siit siis meie soovitus
Praegu on aeg, kus tarbijad ise peavad olema aktiivsed. Suhtlema elektrimüüjatega ja uurima erinevate võimaluste kohta. Elektrimüüjaga võib teha näiteks sellise kokkuleppe, et klient valib kümnendaks detsembriks enda tarbimiskohale elektripaketi ära, kuid vajadusel saab seda muuta kuni 31. detsembrini. 

	Lisaks abistav tabel:
	Uue elektrimüüja valmise tähtaeg, et...	...elektrileping hakkaks kehtima alates
	10.12.2012	01.01.2013
	10.01.2013	01.02.2013
	07.02.2013	01.03.2013
	10.03.2013	01.04.2013
	09.04.2013	01.05.2013
	10.05.2013	01.06.2013
	09.06.2013	01.07.2013
	10.07.2013	01.08.2013
	10.08.2013	01.09.2013
	09.09.2013	01.10.2013
	10.10.2013	01.11.2013
	09.11.2013	01.12.2013
	10.12.2013	01.01.2014

Elektriostu hinnapakkumiste analüüs

Nendele äriklientidele, kes ostavad elektrit vabaturu hinnaga, pakume elektriostu analüüsi teenust. Selle töö eesmärk on valida kliendile välja kõige sobivam pakkumine. 

Kui on olemas kehtiv elektri ostuleping, siis tegelikult võib uue lepingu jaoks juba varakult eeltööd tegema hakata. Kasvõi kolm kuud varem. Seda rahulikumalt saab hinnapakkumiste ja lepingutingimustega tutvuda ning erinevaid variante kaaluda. 

Need kliendid, kes saavad alates uuest aastast (01.01.2013) esimest korda endale elektrimüüjat valida, võivad juba praegu valimisega algust teha. Esimene kord ongi võib olla kõige raskem, sest ei tea ju täpselt kuidas ja mida valikute tegemisel silmas pidada, et saavutada maksimaalselt hea kokkulepe. 

Tavaliselt soovivad elektrimüüjad teada kui suur on kliendi tarbimismaht (päevade ja tundide lõikes), tarbimise iseärasused (millal on suurem ja väiksem elektri kasutamise osakaal) jne. Selle info alusel asutakse koostama pakkumist.

Kliendil tuleb valida välja elektrimüüjad, kelle käest ta hinnapakkumisi saada soovib. Neid võiks olla vähemalt kolm. Seejärel võib mõelda, kui pika perioodi jooksul soovitakse elektrit osta.  On selleks 6 kuud, 1 aasta, 2 aastat? Hinnapakkumised võib küsida kaheks kolmeks erinevaks perioodiks korraga (st ühe küsimisega saab hinnapakkumise võtta nii 6-kuulise kui ka 1-aastase lepingu jaoks). 

Kui kõik hinnapakkumised on käes, siis esimese ajana tuleb need võrreldavaks saada. Peale seda algab kõige olulisem osa - analüüs, et leida üles pakkumiste plussid ja miinused ning seejärel langetada otsus. 

Et hoida kokku väärtuslikku aega ja kindlustada sobiv elektri ostuleping, saame meie teile omalt poolt abiks olla. Selleks lõime uue e-posti aadressi elektriost@bestenergy.ee, kuhu saate oma küsimused ja soovid saata. Võtame teiega ühendust, et täpsustada detailid ning töö algusaeg.

Kes elektrimüüjat valida ei saa?

2013. aastal muutub elektriturg Eestis avatuks. Kuid kas elektrimüüjat saavad kohe valida ikka kõik tarbijad individuaalselt? Kiire vastus on, et kõik ei saa. Miks see nii on, sellest kohe lähemalt.
Ise elektrimüüjat valida ei saa need kliendid, kellel ei ole sõlmitud võrgulepingut otse võrguettevõtjaga, kuid nad tarbivad elektrit läbi kellegi teise võrguühenduse.
Sellised tarbijad on näiteks:

- kaubanduskeskustes tegutsevad rentnikud;
- büroohoonete rentnikud;
- kortermajades elavad korteriomanikud või -üürnikud, kus võrgulepingu on sõlminud korteriühistu (esindades nii kõiki tarbijaid);
- garaažiühistute liikmed;
- suvilakooperatiivid;
jne.

Sellistele tarbijatele müüb elektrit edasi tegelikult kinnisasja omanik või haldur või siis hoopis ühistu. Eestis on kahte liiki korteriühistuid -  ühed ostavad elektrit ühisostuna. Ehk siis ühistu jagab elektri oma liikmete vahel ära ning arveldab elektrimüüjaga ühe lepingu alusel. Sellisel juhul valib korteriühistu elektrimüüja korterite omanike eest.

Teist liiki korteriühistute puhul on võrguleping võrguettevõtjaga sõlmitud igal korteri omanikul isiklikult ning sellisel juhul saab iga korteri omanik valida endale sobivaima elektrimüüja.

Võrguettevõtja mõõdab kasutatud elektrienergiat ja edastab need andmed elektrimüüjale, kellega on korteri omanikul sõlmitud elektriostuleping.

Juhul, kui elektri ühisostu kasutava korteriühistu liikmed soovivad hakata ise valima endale elektrimüüjat, peab sellise otsuse vastu võtma korteriühistu ja muutma vastavalt võrguettevõtjaga sõlmitud võrgulepingut.

allikas

Tegelik praktika paistab olema see, et eeolpool loetletud tarbijad ei saa endale elektrimüüjat valida kuna neil puudub võrguettevõtjaga võrguleping.

Kuid kui midagi väga tahta, siis leiab ka lahenduse kuidas seda teha. Selleks, et saada ise elektrimüüjat valida, tuleb tekitada olukord, et tarbija saaks võrguettevõtjaga otse võrgulepingu sõlmida. Sõltuvalt situatsioonist tuleb teha nii, et kliendil oleks mõõteseade (arvesti), mis mõõdab tema tarbimist ja on ühendatud elektrivõrku eraldiseisvana teistest hoone arvestitest. Kui korteriühistu koosolekul on olnud päevakorras teema, kas osta elektrit ühiselt või viia kõik korterid üle üksikostule, siis täna on õige aeg see teema uuesti päevakorda võtta ja otsus langetada.

Näiteks kui toidupoeketi kauplus on kaubanduskeskuses rentnik ja üle Eesti paikneb mitukümmend poodi, siis mõistlik on omada iga kaupluse kohta eraldi lepingut/lepinguid võrguettevõtjaga, sest nii tekib võimalus korraldada elektri ostu kõikidele kauplustele ühiselt.  Kui küsida hinnapakkumist suuremale elektrikogusele, seda paremat hinda müüjatelt oodata on. Samuti toimuks elektri ühisostul arveldamine läbi ühe arve.

Selleks, et sõlmida eraldi võrguleping, tuleks oma võrguettevõtjalt küsida infot missuguseid investeeringuid võrgu ümberehitamine eeldab. Selle teadmise alusel saab hinnata kui kiiresti tasub tehtav investeering tarbijale ära.
Kokkuvõttes võib öelda, et elektriturg avaneb kõigile ainult siis kui klient teab, mida ta peab tegema, et sellest ka tegelikult osa saada.

Kas kodukliendil tasub osta elektrit börsihinnaga?

Sellele küsimusele paremini vastamiseks arvutasin läbi näite ühe konkreetse korteri tarbimise põhjal.

Lähteandmed olid järgmised:

tarbimine märtsis 2012 oli päevasel ajal kokku 114 kWh ja öösel (s.h. nädalavahetused) 75 kWh.

Kuna tarbimine on antud näite puhul tööpäevade lõikes väga ühtlane, jagasin kõikidele päevadele enam-vähem võrdsed kogused. Antud näite puhul tuli see 7 kWh/päevas ehk 0.44 kWh/tunnis kui arvestada, et valdav osa tarbimisest toimus vahemikus 8.00 - 24.00.

Vaatasin Nord Pool Spot (NPS) kodulehelt hinnad ühe päeva tundide lõikes ja arvutasin läbi korteris päeva jooksul tarbitud elektrikogused. Valisin ühe päeva nädala sees (13. märts) ja ühe päeva nädalavahetusel (3.märts). Seejärel liitsin kokku ajavahemikus 8-24 saadud tunni hinnad korteri tarbimise põhjal ja jagasin saadud tulemuse ühel päeval keskmiselt tarbitud kWh-dega. 

Nädalasisesel päeval sain keskmiseks päeva hinnaks 4.14 s/kWh ja nädalavahetuse päeval sain keskmiseks hinnaks 3.29 s/kWh eest. Märtsis 2012 oli kuu keskmine päeva hind elektribörsil 39.21€/MWh ehk 3.92 s/kWh. Üldistatult saab öelda, et antud korteri tarbimise põhjal oleks tulnud elektrit börsi hinnaga ostes keskmiseks hinnaks ca. 38€/MWh eest ehk 3.8 s/kWh. Tänane fikseeritud elektri hind on 3.1 s/kWh ja tänastel vaba turu klientidel, kes ostavad fikseeritud hinnaga, keskmiselt 4.5 s/kWh. Nii et börsilt ostes oleks hind jäänud nende kahe hinna vahele. Eeltoodud börsihinna puhul lisandub koguhinnale veel elektrimüüja poolne marginaal börsilt ostmise korraldamise eest.

Tegelikult on nii, et kõige kallimad hinnad on börsil just tiputundide ajal ehk siis kui kõik ettevõtted samal ajal tööd alustavad. Enamikes kodudes päevasel ajal olulist tarbimist ei toimu, sest siis on kõik tööl. Seega võib öelda, et tiputundide ajal, mil elekter maksab kõige rohkem, on tarbimine kodudes kõige madalam ning tüüpilise kodutarbimise puhul tuleks börsilt ostes hind veelgi odavam kui eeltoodud näites sai toodud.

On teada, et elektrimüüjad annavad valida vähemalt kolme erineva hinnakombinatsiooni vahel:

1. fikseeritud hind
2. börsi hind
3. kombineeritud hind (kujuneb fikseeritud hinna ja börsi hinna alusel)

Vastates küsimusele "Kas kodutarbijal tasub osta elektrit börsi hinnaga?",võib selle näite puhul vastata positiivselt. 

Fikseeritud hind sisaldab endas kindlasti ka kõikvõimalikke elektrimüüja poolseid riske, mille tarbija kokkuvõttes läbi kõrgema hinna kinni maksab. Seega ei peaks kartma elektrit börsihinnaga osta. Omaette küsimus on ainult see, kuidas see mehhanism täpselt tööle hakkab klientidel, kellel ei ole kauglugemisega arvestit. Aga küll ka see küsimus saab hiljemalt sügisel vastused. 

Soovitatav on siiski kõik pakkumised põhjalikult läbi analüüsida ja enda kodu jaoks sobivaim hinnapakett valida.

Miks enne sügist elektri vabaturu hinnapakette valida ei saa ?

Tänase seisuga on teada, et elektrimüüjad annavad klientidele vaba turu hinnapakettide vahel valida alles selle aasta sügisel. Kuna 1. jaanuarist 2013 peavad kõik Eesti elektritarbijad elektrit ostama avatud turu tingimustes, siis saavad kliendid endale elektrimüüja ise valida. 
Miks aga ei võiks juba praegu endale elektrimüüjat valida? Kliendi poolt vaadates saaks rahulikult võtta mitu pakkumist, neid võrrelda ja otsustada, kelle käest elektrit osta ja kui pikaks perioodiks leping sõlmida.


Kuna Eesti ühines Põhjamaade elektribörsiga Nord Pool Spot alles 01.04.2010 siis on ajalugu, mille pealt järeldusi teha liiga  lühike. Sellepärast paningi allolevasse tabelisse kirja Soome keskmised börsi hinnad Nord Pool Spot´il alates aastast 2000.

Võrdleme näiteks mai ja septembri hindasid. Siit on selgelt näha, et elektri hinnad on odavamad enamasti kevadel (hüdroreservuaaride kõrge veetase, kõrgem temperatuur jt tegurid)  ja tõusma hakkavad just sügisel (hüdroreservuaaride madal veetase, madalam temperatuur jt tegurid). Palju on võrreldud Eesti elektrihinda Soome  hinnaga, et kui elektriturg 100% ulatuses Eestis avaneb, siis muutuvad meie hinnad sarnasteks nagu Soomes. Lihtsam oleks seda muidugi kommenteerida mõne aasta pärast siis kui on olemas vastav statistika.

Soome statistika järgi on aga kõige soodsamad kalendrikuud, mil elektrilepinguid sõlmida - märtsist augustini ja tunduvalt kallima elektrihinnaga peaks leppima septembrist kuni veebruarini. Aastatel 2000 kuni 2011 oli Soomes keskmine maikuu hind börsil 30€/MWh kohta ja septembris oli hind juba 37.2 €/MWh eest.

Vähe oluline ei ole ka see, et kui fikseerida leping näiteks oktoobrist alates ja kehtivusega üks aasta, siis järgmisel aastal satub lepingu pikendamise aeg täpselt samasse ajaärku (kallim hind kui kevadel või suvel).

Soome näitel võib öelda, et soodsam on elektrimüüjaga leping sõlmida alates jaanuarist esialgu pooleks aastaks. Siis saab uued hinnapakkumised küsida mais ning hind peaks olema soodsam kui detsembris.

Elspot prices [FI] in [EUR/MWh]
	aasta/ kuu	2012	2011	2010	2009	2008	2007	2006	2005	2004	2003	2002	2001	2000
	Jan	38,82	68,92	65,78	41,08	46,12	27,46	43,09	23,19	28,53	69,84	24,91	20,46	18,69
	Feb	52,81	64,58	93,70	38,33	39,74	30,08	47,75	25,59	27,03	47,01	20,41	27,13	12,92
	Mar	36,51	60,91	55,22	34,88	31,94	23,70	53,24	30,76	27,28	37,57	18,62	25,78	12,49
	Apr	36,48	52,93	43,71	34,46	43,56	22,19	49,14	30,89	25,81	29,61	17,39	26,10	13,01
	May	-	54,42	39,47	33,13	38,37	22,02	35,17	30,64	26,74	28,06	15,85	21,77	14,31
	Jun	-	48,54	41,96	35,38	57,62	26,92	45,33	26,74	31,10	26,16	19,93	25,16	12,68
	Jul	-	42,20	48,76	33,81	59,07	22,37	49,14	29,99	25,93	28,14	18,39	22,32	9,77
	Aug	-	48,98	43,21	37,27	65,25	26,88	67,24	35,07	31,67	31,25	22,76	21,14	14,61
	Sep	-	38,86	51,20	35,60	73,37	32,24	63,72	29,97	28,08	29,93	25,81	19,44	18,70
	Oct	-	36,90	51,23	35,08	60,35	37,24	50,78	33,86	26,37	33,70	31,54	18,87	16,73
	Nov	-	42,03	56,63	36,69	52,45	45,59	46,43	32,07	28,13	33,87	43,25	21,59	17,21
	Dec	-	33,34	91,34	47,98	44,36	43,63	32,02	37,00	25,48	28,93	67,68	24,72	17,34

Võib-olla on kasulikum võtta esialgu lühem leping ja oodata kevadet koos soodsamate börsielektri hindadega.
Kodukliendi puhul, kelle tarbimine on väike, ei pruugi eelnevalt kirjeldatud loogika alusel üldse märgatavalt rahalist kokkuhoidu saavutada. Seevastu aga äriklient, kelle tarbimine on piisavalt suur ( alates 200 000 kWh/aastas), võib säästa sadu/tuhandeid eurosid (olenevalt tarbimise suurusest ja pakutavast elektri hinnast).

Toon kaks teoreetilist näidet. 

-klient	aastane tarbimine	lepingu pikkus	hind sügisel	hind aastas (€)	hind kevadel	hind aastas (€)	hinnavahe (€)
kodu	20 000 kWh	1 aasta	45 €/MWh	900	40 €/MWh	800	100
äri	200 000 kWh	1 aasta	45 €/MWh	9,000	40 €/MWh	8,000	1,000

Elektrienergia hinnad avatud turul

Eestis on elektrienergia turgu avatud järk-järgult. Suuremas mahus avamine toimus natuke rohkem kui 2 aastat tagasi - 1. aprillil 2012.a., kui avatud turult pidid elektrienergiat ostma hakkama ühes liitumispunktis üle 2 GWh aastas ostvad kliendid.

Järgmine suurem turu avamine seisab ees juba 8. kuu pärast - alates 1. jaanuarist 2013 peavad kõik tarbijad elektrienergiat ostma vabaturu tingimustel.

Järgmistes postitustes kirjutan pikemalt, kuidas ja mida oleks kasulik jälgida, kui avatud turult elektrienergiat ostma hakata, aga praegu soovin välja tuua ühe kõige olulisema asjaolu - nimelt on viimastel nädalatel olnud erakordselt head võimalused fikseerida elektrienergia hindasid järgmiseks aastaks või aastateks. Tulevikutehingute hinnad on klientide jaoks olnud väga soodsad.

Seega, meiepoolne soovitus suurematele tarbijatele - õige aeg, mõelda järgmise aasta või aastate elektrienergia hindade peale, on käes. Soodsatel tingimustel hinnakokkuleppeid, mida täna elektrimüüjatega on võimalik saavutada, ei pruugi enam sügisel saada .

Oleme ka omalt poolt nüüdseks juba rohkem kui kahe aasta jooksul suurtarbijaid nõustanud elektrienergia ostu planeerimisel avatud turult ja oleme valmis oma teadmisi selle valdkonnas ka edaspidi lahkelt jagama.
ABMGFFDV