Päikeseelektrijaama liitumine elektrivõrguga

Kui eelmises päikeseelektrijaama puudutavas blogiloos rääkisime päikeseelektijaama projektist üldisemalt, siis selles ja järgmistes sama teemat puudutavates lugudes lähme konkreetsemaks.

Üks küllaltki oluline komponent päikeseelektrijaama rajamisel nii rahalises kui ajalises plaanis on jaama liitumisühendus elektrivõrguga. Seda muidugi juhul kui jaam hakkab tootma elektrit elektrivõrku. Kui hakatakse tootma ainult oma tarbeks, ei tule elektrivõrguga liitumisega arvestada.

Ühel projektil, mille arendamisega BestEnergy OÜ tegeleb, on kätte jõudnud liitumistaotluse esitamine Elektrilevile. Võimsus, millega liitumist taotleme, jääb suurusjärku 1000 kW.

Kui näiteks tuuleelektrijaamade liitumine elektrivõrguga on nii Elektrilevis kui Eleringis suhteliselt hästi standardiseeritud protsess ja liituja teab suuresti ette, mida oodata on, siis suuremate päikeseelektrijaamade liitumine elektrivõrguga on uus ka võrguettevõtjate jaoks ning ka meil on täna suhteliselt raske hinnata, millise tulemuse meie poolt esitatud liitumistaotlus Elektrilevi poolt saab. Kuigi kõik endapoolsed eeluuringud näitavad, et kavandatava päikeseelektijaama asukoht peaks elektrivõrgu suhtes olema igati sobiv, siis kas see nii ka Elektrilevi meelest on, selgub lähema mõne kuu jooksul.

Kui oleme esimese liitumistaotluse menetlemise Elektrilevis heade tulemustega ära teinud, oleme antud teemal valmis nõu andma ka kõigile teistele huvilistele.

Elektriliinid kinnistul ja selle läheduses

Praktikas tuleb sageli ette olukordi, kus kinnistut läbivad elektriliinid. Kas siis madalpinge liinid, keskpinge liinid või kõrgepinge liinid. Aga lisaks sellele, et elektriliinid ei lisa visuaalselt kinnistule ilu, seavad liinid kinnistule ka olulisi piiranguid ning see tuleb tihtipeale kinnistu omanikule ebameeldiva üllatusena. Kui hoone ehitusel mõeldakse ühe esimese asjana, kuidas elekter objektile saada, siis elektriiinide paiknemise küsimus jääb kahjuks viimaseks.

BestEnergy OÜ konsulteerib,
kas ja kuidas mõjutavad kinnistul
või selle läheduses
olevad elektriliinid elektrivõrguga liitumist.

Milliseid piiranguid seavad elektriliinid, täpsemalt liinide kaitsevööndid, kinnistu omanikule oma kinnistu kasutamisel?

Elektrivõrgu ja alajaama kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mille ulatus:

• mõlemal pool õhu elektriliini telge:
  1) kuni 1 kV pingega liinide korral 2 meetrit;
  2) 1 kuni 20 kV pingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit;
  3) 1 kuni 20 kV pingega liinide korral 10 meetrit;
  4) 35 kV pingega liinide korral 25 meetrit;
• Maakaabelliini korral liini äärmistest kaablitest 1 meeter
• Alajaamade ja jaotusseadmete ümber 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

Mida tähendab kaitsevöönd ja millised piirangud kaitsevöönd seab?

Elektrivõrgu kaitsevööndis on ilma loata keelatud:

•  Ehitada, ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, ehitada tanklat, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ja langetada puid.
• Veekaabelliinide kaitsevööndis veesõidukiga ankrusse heita; liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega; paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd.
• Õhuliinide kaitsevööndis sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri.
• Kõrgepingeõhuliini kaitsevööndis ehitada aedu ja traattarasid ning rajada loomade joogikohti.
• Maakaabelliini kaitsevööndis töötada löökmehhanismidega; tasandada pinnast; teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi.

Seega, kui elektriliinide kaitsevöönd ulatub kliendile kuuluvale kinnistule, on sellel automaatselt teatavad piirangud peal. Kõige halvema üllatusena on selline situatsioon tulnud just kinnistute ostjatele, kes ostmisel ei teadvusta, et kinnistut läbivad elektriliinid või elektriliinide kaitsevööndid ulatuvad nende kinnistule.

Millised on võimalikud praktilised lahendused kliendi jaoks?
Selge on see, et standardseid olukordi ja lahendusi ei ole. Nagu ka eelpool öeldud – kaitsevööndis erinevate tegevuste läbiviimiseks tuleb saada võrguettevõtja luba. Ja kuna olukorrad on erinevad, on ka loa taotlemine erinev.

Mõned näited meie igapäeva praktikast:

• Kui soovida elektriliini kaitsevööndisse hakata uut hoonet rajama, võib lahenduseks olla näiteks elektriliini asemel maakaabli paigaldamine kui see on tehniliselt võimalik. Aga näiteks kõrgepingeliinide puhul on see tehniliselt väga küsitav ja väga kallis;

• Võib juhtuda, et näiteks kõrgepingeliinide puhul, mille kaitsevöönd on 25 meetrit, kooskõlastab võrguettevõtja uue hoone rajamisele 10 meetri kaugusele ja ei nõua, et vahekaugus oleks 25 meetrit;

Oma igapäevases tegevuses oleme kokku puutunud probleemide lahendamisega alates alajaamade kaitsevöönditest linnades, kus soovitakse ehitada väga kitsastes tingimustes kuni maatingimustes asuvate 110 kV liinide kaitsevöönditeni ning oma praktika pealt võime öelda, et igale olukorrale oleme leidnud lahenduse. 

Teinekord võib lahenduse leidmine võtta küll pikalt aega ja tuleb kasutada ka mittetraditsioonilisi lahendusi, aga ilma lahenduseta ei ole ükski kaitsevöönditega seotud olukord jäänud, millega oleme lähemalt kokku puutunud.