Kui elektrimüüja jäi vahetamata

Vaid need tarbijad, kes soovisid hakata kasutama uue elektrimüüja teenuseid alates 1. jaanuarist 2013 pidid hiljemalt 10. detsembriks sõlmima elektrimüüjaga lepingu.

Eleringi teatel oli 10. detsembri keskööks elektritarbijad sõlminud müüjatega ligi 365 000 elektriostu lepingut ehk lepingutega oli kaetud 52% tarbimiskohtadest. Elektrimüüjat vahetanud klientide osakaal  sõlmitud lepingute järgi oli 11%. Sõlmitud lepingutest on 16% tähtajatud ja 84% tähtajalised.

Kindlasti on omajagu kliente, kes ei jõudnud või ei tahtnud veel elektriostu lepingut sõlmida nii, et see hakkaks kehtima 1. jaanuarist 2013. 

Need, kes esimese vooruga lepingut ei sõlminud, saavad seda edaspidi teha igal ajal. Tähele peab panema ainult seda, et nii kaua kui lepingut ei ole, toimub elektriost ärikliendile bilansienergia hinnaga, mis on kalleim hind turul.

Positiivne on see, et nüüd on elektrimüüjatel kõige kiirem aeg möödas. See annab hea võimaluse küsida hinnapakkumisi, mis hakkaksid kehtima näiteks veebruarist või märtsist 2013. Kliendil on rohkem aega pakkumistega tutvuda, otsustada ja elektrimüüjal kliendiga tegeleda ning kliendi jaoks analüüsi teel sobivaimad variandid leida.

Selle aasta detsembri lõpuni on kliendil võimalik sõlmida oma senise elektrimüüjaga elektriostu leping. Soovitame äriklientidel leping kindlasti sõlmida. Kui ei soovita pikemat lepingut praeguse elektrimüüjaga, saab sõlmida lühikese lepingu ja alustada paralleelselt teiste elektrimüüjatega läbirääkimisi uue lepingu osas. Kui klient tahab, et leping uue elektrimüüjaga hakkaks kehtima alates 01.02.2013, siis peab tal leping olema sõlmitud hiljemalt 10. jaanuariks. Kui praeguse elektrimüüjaga sõlmida börsihinnal põhinev leping, saab selle katkestada, teatades elektrimüüjale 30 kalendripäeva ette.

Ärikliendid, kes ehitavad uusi hooneid/objekte, peaksid kindlasti sõlmima elektriostu lepingu, sest ajutiste võrguühenduste kaudu tarbitakse ka elektrit ning bilansienergial põhinevat arvet ei soovi ilmselt keegi veebruari alguses saada.

Elektrimüüja ja -paketi valimise tähtaegadest

10. detsember tuleb iga minutiga ainult lähemale. Elering teatas eile, et teisipäevase seisuga on 27% tarbimiskohtadest leping elektri ostmiseks sõlmitud. Seda võib lugeda väga heaks tulemuseks, sest see näitab, et kliendid on elektripakettide valmisel aktiivsed. 

Elektrimüüja valimise viimastele päevadele jätnutel, tuleb varuda aega ja kannatust, sest elektrimüüjatel on väga palju tööd ja kõik kliendid ei pruugi oma hinnapäringutele nii ruttu vastuseid saada. Kiireim ja mugavaim viis on sõlmida leping internetis, sest teeninduspunktid on rahvast täis ja kõne ootejärjekorrad pikemast pikemad.  

Oluline on meelde tuletada, et 10.12 2012 on ainult see tähtaeg kui klient soovib valida endale uue elektrimüüja, kes 1. jaanuarist 2013 teenust osutama hakkab. Kui jääda senise elektrimüüja kliendiks (Imatra Elekter, VKG Elektrivõrgud ja Eesti Energia), siis sobivat hinnapaketti saab valida kuni 31.12.2012.  

Näiteks kui sõlmida uue elektrimüüjaga leping 11. detsembril, siis hakkab see kehtima alates 1. veebruarist 2012. Senikaua (jaanuar 2012) ostab koduklient (korteriühistu, korteriomanike ühisus või madalpingel kuni 63A peakaitsmega äritarbija) elektrit üldteenuse hinnaga ja äriklient bilansienergia hinnaga. 

Muretsemiseks põhjust ei ole.

Elektiostu lepinguid saab sõlmida ka uuel aastal. Kui soovid, et elektrileping hakkaks kehtima 1. veebruarist 2013, siis sellisel juhul tuleb seda teha hiljemalt 10.01.2013.

220 Energia on öelnud, et laseb detsembrikuu jooksul olemasolevatel klientidel huvi korral pakette vahetada.

Siit siis meie soovitus
Praegu on aeg, kus tarbijad ise peavad olema aktiivsed. Suhtlema elektrimüüjatega ja uurima erinevate võimaluste kohta. Elektrimüüjaga võib teha näiteks sellise kokkuleppe, et klient valib kümnendaks detsembriks enda tarbimiskohale elektripaketi ära, kuid vajadusel saab seda muuta kuni 31. detsembrini. 

	Lisaks abistav tabel:
	Uue elektrimüüja valmise tähtaeg, et...	...elektrileping hakkaks kehtima alates
	10.12.2012	01.01.2013
	10.01.2013	01.02.2013
	07.02.2013	01.03.2013
	10.03.2013	01.04.2013
	09.04.2013	01.05.2013
	10.05.2013	01.06.2013
	09.06.2013	01.07.2013
	10.07.2013	01.08.2013
	10.08.2013	01.09.2013
	09.09.2013	01.10.2013
	10.10.2013	01.11.2013
	09.11.2013	01.12.2013
	10.12.2013	01.01.2014

Elektrienergia hinnavõrdlusportaalid versus elektrimüüja otsepakkumised

Tahkuna tuletornil on samapalju aknaid kui
Eesti jaeturul elektrimüüjaid

Internetikeskkonnas on elektri tarbijatel (enamasti ainult kodukliendil) võimalik elektripakettide valimise abivahendina kasutada kolme erinevat hinnavõrdlusportaali. Põhimõte seisneb selles, et tarbija sisestab valitud keskkonda järgneva info:

- elan korteris/majas
- tarbimine aastas (kWh)
- päevase ja öise tarbimise osakaal (%)
- ühetariifne/kahetariifne arvesti
- hinnatüüp (fikseeritud, muutuv, kombineeritud)
- lepingu kestvus
- jne.

Seejärel arvutab hinnavõrdlusportaali kalkulaator vastavalt sisestatud infole välja, milliseid hindu/tariife üks või teine elektrimüüja talle pakub. 

Mida klient saab kui ta kasutab võrdlusportaale?
See on hea võimalus saada teada missuguseid hinnapakette elektrimüüjad pakuvad. Tulemuste lehel on näha ühikuhinnad (s/kWh kohta), prognoositav elektrienergia maksumus kuus ja aastas. Kõik hinnad esitatakse koos käibemaksuga. Tulemused järjestatakse nii, et esimesena kuvatakse kõige odavama ja viimasena kõige kallima elektrimüüja pakkumine. 

Võrdlusportaali või elektrimüüja otsepakkumine?
Võrdlusportaalidest saab teada need hinnad, mis elektrimüüjad oma kodulehel avaldanud on.   Portaalide haldajad uuendavad infot igapäevaselt. Elektrihinnad ei ole püsivad. See tähendab, et elektrimüüja võib neid vastavalt vajadusele ja turu olukorrale muuta. 

Näiteks kui logida sisse Eesti Energia kodulehel, siis näeb klient talle koostatud personaalset pakkumist. See hind võib erineda sellest, mis on kirjas ettevõtte avatud turu elektripakettide hinnakirjas ja võrdlusportaalides.

Miks erinevad hinnad võrdlusportaalides ja elektrimüüjatel?

Igal tarbijal on õigus küsida erinevatelt elektrimüüjatelt personaalset hinnapakkumist. Kõige lihtsam on müüjal pakkumist teha siis kui anda talle Andmelao infosüsteemis volitus, et ta saaks näha kliendi energiatarbimist puudutavaid andmeid, mis on aluseks hinnapakkumise koostamisel. 

Kui elektrimüüjad saadavad kliendile oma hinnapakkumised, siis saab klient neid võrrelda. 
Kindel saab olla selles, et pakkumises toodud hinnad kehtivad täpselt nii kaua kui on pakkumises kirjas. Olles otsutanud, missugune hinnapakett valida, piisab vaid telefonikõnest või e-kirjast, et teatada pakkumuse sobivusest ning peale seda saadetakse allkirjastamiseks elektriostu leping. 

Tänase seisuga ei saa elektripakettide hinnavõrdlusportaalides elektrimüüjaga lepingut sõlmida. 

Usun, et iga elektrimüüja soovib kliendiga otsekontaktis olla, sest nii on võimalik saavutada parim tulemus ja klient saab kõik küsimused, mis puudutavad elektrilepingu sõlmimist ka ära küsida.  Võrdlusportaalid annavad hea ülevaate elektrimüüjate erinevatest hinnapakettidest. Meie soovitus on küsida erinevatelt elektrimüüjatelt hinnapakkumised, neid võrrelda ja teha otsus. See on andnud seniste kogemuste järgi kliendi jaoks parimad tulemused.
UA-36715764-1

Mis juhtub kui 10.12.12 elektripaketti ei vali?

Eile Ringvaadet vaadates jäi mulle mulje, et mida lähemale 10. detsember tuleb, seda segasemaks muutub, mis juhtub siis kui selleks kuupäevaks ei ole elektripakett valitud. Püüan sellesse teemasse selgust tuua. 

Mis juhtub ärikliendiga, kes 10. detsembriks elektriostu lepingut ei sõlmi?

Kui äriklient ei sõlmi elektrilepingut ühegi elektrimüüjaga, siis
- tema tarbimiskohas ei kao elekter ära;
- talle hakkab elektrit müüma tema piirkonna võrguettevõtja või võrguettevõtja poolt   nimetatud müüja;
- ta ostab elektrit võrguettevõtjalt bilansienergia hinnaga, millele lisanduvad võrguettevõtja kulud. Sellisel juhul eraldi lepingut ei sõlmita. Elektrimüük toimub kehtiva võrgulepingu ja võrguettevõtja või tema poolt nimetatud elektrimüüja kodulehel avaldatud tüüptingimuste alusel. 
- Bilansienergia hind on üldjuhul kallim elektrienergia hind.

Bilansienergia hinda ei saa keegi ette ennustada ja sageli on see börsihinnast palju kallim. 2011. aasta keskmine bilansienergia hind oli 4,74 senti kilovatt-tunni kohta (47,4 €/MWh), samas kui elektrienergia keskmine börsihind oli 4,33 senti kilovatt-tunni kohta (43,3 €/MWh). See aga ei tähenda veel seda, et kui klient ostis 2011. aastal elektrit bilansienergia hinnaga, et ta kaotas iga MWh pealt 4.1 eurot. Eeltoodud hinnad on aasta keskmised. 

Näiteks selle aasta novembris (1-18 nov.) on keskmine bilansienergia hind olnud 37,8 €/MWh. 
Kui mingil põhjusel jääb elektriostu leping sõlmimata, siis saab seda teha ka uuel aastal. 
Elektrimüüjaga lepingu sõlmimise protsess võtab aega 21 päeva. 
Lihtsalt niikaua kuni leping puudub, tuleb elektri eest maksta väga suure tõenäosusega kõrgemat hinda.


Mis juhtub kodukliendiga, kes 10. detsembriks elektriostu lepingut ei sõlmi?

Kui klient (kodutarbija, korteriühistu, korteriomanike ühisus või madalpingel kuni 63A peakaitsmega äritarbija) ei sõlmi elektrilepingut ühegi elektrimüüjaga, siis
- tema tarbimiskohas ei kao elekter ära 
- talle hakkab elektrit müüma tema piirkonna võrguettevõtja või võrguettevõtja poolt nimetatud müüja
- ta ostab elektrit üldteenuse hinnaga*
Sellisel juhul eraldi lepingut ei sõlmita. Elektrimüük toimub kehtiva võrgulepingu ja võrguettevõtja või tema poolt nimetatud elektrimüüja kodulehel avaldatud tüüptingimuste alusel. 

Kui mingil põhjusel jääb elektriostu leping sõlmimata, siis saab seda teha ka uuel aastal. 
Elektrimüüjaga lepingu sõlmimise protsess võtab aega 21 päeva.
Lihtsalt niikaua kuni leping puudub, tuleb elektri eest maksta väga suure tõenäosusega kõrgemat hinda.

Kokkuvõtteks
Kui kodu- või äriklient endale 10. detsembriks 2012 elektrimüüjat ei vali, siis tema elektri eest makstavad summad kasvavad palju rohkem kui siis kui sõlmida elektriostu leping. Kui elektri hind on kliendi jaoks oluline ja ta tahab seda oma eelarvesse planeerida, siis kindlasti on odavam valida endale elektrimüüja. Jaanuar 2013 üldteenuse hind selgub 9. veebruaril 2013 ja see hakkab muutuma igakuiselt. 

Kui kodu- või äriklient oma praegust elektrimüüjat vahetada ei soovi, siis on tal õigus sobivat hinnapaketti valida kuni 31.detsembrini 2012, sest müüja sellisel juhul ei vahetu ja 21-päevast tehnilist protsessi läbida ei ole vaja.

*üldtenuse hind kujuneb börsihinna alusel, millele üldteenuse osutaja lisab põhjendatud kulud ja mõistliku ärikasumi. 

Elektrienergia ühishanked

Tänast lugu ajendas kirjutama järjekordne meediast läbi käinud uudis elektrienergia ühishanke kohta Tartu linnas. Uudis kõlas nii: Tartu linn hakkab elektrienergiat ostma kallimalt kui kodukliendid. Hanketulemus ise on SIIN. Sarnane, väga kõrge hind, tuli ka kohalike omavalitsuste elektrienergia ühishankel.

Tundub loogikavastane? Hanked, kus hangitakse korraga suurt kogust (Tartu linn) või väga suurt kogust (üle 100 kohaliku omavalitsuse korraga), saavutatakse kõrgem hind kui saab koduklient, kes tarbib 200 kWh kuus. Kõigi ühishangete puhul, mis on meediast läbi käinud, on peamiselt rõhutatud, et suure kogusega saame parema hinna. Aga paljudel ühishangetel siiski soodsat hinda ei ole saavutatud. Vastupidi - hind on tunduvalt kallim turul pakutavatest hindadest ja kallim ka võrreldes olukorraga kui näiteks Tartu linnale kuuluvad hooned või kohalikud omavalitsused eraldi oleksid hinnapakkumised võtnud.

Olles ise olnud seotud mitmete erasektori ühishangetega, pakun välja peamised põhjused, miks riiklike objektide hanked on andnud oodatule vastupidised tulemused:
- suure hanke ettevalmistus on väga mahukas töö ja nõuab lisaks elektriostu ning         energiakaubanduse alastele ulatuslikele teadmisetele ka varasemaid kogemusi;
- hangete tingimused välistavad konkurentsi (eeltoodud hangetel oli vastavalt 1 ja 2 pakkujat). Konkurentsi puudumisel on elektrimüüjatel võimalik pakkuda turuhinnast oluliselt kõrgemat hinda;
- elektrimüüjad pakuvad täpselt seda, mida küsitakse.

Kas siis ühishanked on üleüldse mõttekad? On situatsioone, kus ühishange on hea lahendus. Erasektori poolelt on sarnaste mahtudega hanked, nagu eelnevalt sai välja toodud, andnud viimase 2 kuu jooksul ca. 15% paremad tulemused hindades. Peamine edu saladus on olnud selles, et ei ole mindud saama head hinda nii, et peamine argument on tarbimise maht, sest see ei ole tegelikult elektrimüüjale väga oluline argument.

Loo alguse juurde tagasi. Kui Tartu linn ostab järgmisel aastal elektrienergiat hinnaga 4,97 s/kWh + km, siis mina kodukliendina ostan elektrienergiat järgmisel aastal hinnaga keskmiselt 4,3 s/kWh + km.

Elektriostu hinnapakkumiste analüüs

Nendele äriklientidele, kes ostavad elektrit vabaturu hinnaga, pakume elektriostu analüüsi teenust. Selle töö eesmärk on valida kliendile välja kõige sobivam pakkumine. 

Kui on olemas kehtiv elektri ostuleping, siis tegelikult võib uue lepingu jaoks juba varakult eeltööd tegema hakata. Kasvõi kolm kuud varem. Seda rahulikumalt saab hinnapakkumiste ja lepingutingimustega tutvuda ning erinevaid variante kaaluda. 

Need kliendid, kes saavad alates uuest aastast (01.01.2013) esimest korda endale elektrimüüjat valida, võivad juba praegu valimisega algust teha. Esimene kord ongi võib olla kõige raskem, sest ei tea ju täpselt kuidas ja mida valikute tegemisel silmas pidada, et saavutada maksimaalselt hea kokkulepe. 

Tavaliselt soovivad elektrimüüjad teada kui suur on kliendi tarbimismaht (päevade ja tundide lõikes), tarbimise iseärasused (millal on suurem ja väiksem elektri kasutamise osakaal) jne. Selle info alusel asutakse koostama pakkumist.

Kliendil tuleb valida välja elektrimüüjad, kelle käest ta hinnapakkumisi saada soovib. Neid võiks olla vähemalt kolm. Seejärel võib mõelda, kui pika perioodi jooksul soovitakse elektrit osta.  On selleks 6 kuud, 1 aasta, 2 aastat? Hinnapakkumised võib küsida kaheks kolmeks erinevaks perioodiks korraga (st ühe küsimisega saab hinnapakkumise võtta nii 6-kuulise kui ka 1-aastase lepingu jaoks). 

Kui kõik hinnapakkumised on käes, siis esimese ajana tuleb need võrreldavaks saada. Peale seda algab kõige olulisem osa - analüüs, et leida üles pakkumiste plussid ja miinused ning seejärel langetada otsus. 

Et hoida kokku väärtuslikku aega ja kindlustada sobiv elektri ostuleping, saame meie teile omalt poolt abiks olla. Selleks lõime uue e-posti aadressi elektriost@bestenergy.ee, kuhu saate oma küsimused ja soovid saata. Võtame teiega ühendust, et täpsustada detailid ning töö algusaeg.

Milline elektripakett valida?

Kui valikuid on palju, siis oluline on
üles leida see õige.

Viimasel ajal on aktiivselt räägitud elektrituru avanemisest kõigile tarbijatele. Erinevad elektrimüüjad avaldavad järjest infot pakutavate hinnapakettide kohta. Missugusel põhimõttel kokkupandud hinnapaketti siis ikkagi valida? Kas otsustada fikseeritud hinnaga, kombineeritud hinnaga (osa elektri hinda on fikseeritud ja teine osa börsihinnaga) või hoopis börsihinnal põhineva paketi kasuks? Nendele küsimustele vastamiseks tegin väikese analüüsi, mis põhineb nelja korteriga maja aastasel elektritarbimisel.

Vajalikud andmed analüüsi jaoks

Vaatasin viimase jooksva aasta elektriarvete pealt kui suur on meie korteri aastane tarbimine. Korrutasin meie korteri tarbimise maja korterite arvuga (majal on kahetariifne kauglugemisega arvesti, mis võimaldab teada saada igas tunnis tarbitud kogused). Päeva (60%) ja öö(40%)  osakaalu jätsin kõigil korteritel samaks, sest tarbimine on kõigi korteritel enam-vähem sama.

Tegin selgeks kui suur on päevase ja öise elektritarbimise osakaal (öise tarbimise alla kuuluvad ka laupäevad ja pühapäevad). Valisin võrdlemiseks välja ühe talvekuu (jaanuar) ja suvekuu (juuli). Mõlemas kuus oli 352 päevatundi ja 392 öötundi.

Seejärel võtsin Nord Pool Spot´i kodulehelt 2012. aasta jaanuari ja juuli päevade lõikes välja statistika selle kohta kui palju maksis elekter börsil tundide kaupa. Siis arvutasin välja kui palju elektrit keskmiselt tarbis meie maja igas tunnis (jagasin kogu tarbimise tundide peale võrdselt). Vastavalt saadud tulemustele korrutasin iga tunni lõikes läbi meie maja poolt tarbitud kWh-id ja sellel ajal börsil kehtinud elektri hinna. Nii sain teada kui palju oleks elekter maksnud tundide ja päevade lõikes ning kokkuvõttes sain teada terve kuu elektrikulu eurodes.

Tulemused
NB! Kõik hinnad on toodud ilma käibemaksuta

Jaanuar
Tarbimine: 1200 kWh
Elektri hind reguleeritud turul kokku oli: 38.71€
kWh-i hind: 0.0323 s/kWh

Elektri hind börsilt ostes kokku oleks olnud: 48.65€
kWh-i hind: 0.0405 s/kWh

Järeldus: Ostes elektrit börsihinnaga oleks elektri hind tõusnud 25.4% ehk 9.94€

Juuli
Tarbimine: 1032 kWh
Elektri hind reguleeritud turul kokku oli: 33.16€
kWh-i hind: 0.0321 s/kWh

Elektri hind börsilt ostes kokku oleks olnud: 37.48€
kWh-i hind: 0.0363 s/kWh

Järeldus: Ostes elektrit börsihinnaga oleks elektri hind tõusnud 13.1% ehk 4.32€

Kui hakata elektrit ostma börsihinnaga, siis lisandub hinnale veel elektrimüüja marginaal (eeltoodud hindades ei ole arvestatud elektrimüüja marginaaliga).

Jaanuaris 2012 oli keskmine elektri päeva hind börsil Estonia hinnapiirkonnas 39.77€/MWh ehk 0.0398 s/kWh ja juulis 35.85€/MWh ehk 0.0359 s/kWh. Jaanuari jäid ka mõned väga külmad ilmad, mille tõttu oli ka selliseid tunde, kus elekter maksis ühel tunnil lausa 95.37€/MWh. Juulis seevastu oli tunde, kus elekter maksis kõigest 7.06€/MWh. Börsilt ostes võib saada elektrit väga odavalt ja ka väga kallilt. See sõltub mitmetest teguritest.
Näiteks nädalapäevast, kellaajast, aastaajast, ilmast, sademete hulgast jne.

Praegu on oma hinnapaketid avaldanud 220 Energia ja Eesti Energia. Võrdlesin meie maja 2012. aasta jaanuari ja juuli tarbimise põhjal, missugune hinnapakett tuleks soodsaim. Mõlema kuu tarbimise järgi ongi mõlema elektrimüüja puhul soodsaim valida hinnapakett, mis kujuneb vastavalt börsihinnale. Kõige kallim oleks valida Eesti Energia hinnapakett "Kindel" või 220 Energia hinnapakett “220 Garanteeritud 1 aasta”.

Eelis börsihinnaga elektri ostmisel on see, et ei pea sõlmima tähtajalist lepingut ja elektrimüüjat saab vahetada, siis kui selleks vajadus tekib.

Kõik ülejäänud hinnapaketid, mille vahel valida saab, põhinevad ju tegelikult börsihinnal. Erinevus seiseneb ainult selles missuguseid elektrimüüja riske ja kui palju see endas hõlmab.
Perioodiks sügis-talv võib olla soodne sõlmida fikseeritud hinnaga hinnapakett kevadel või suvel, siis kui keskmine börsihinna tase on madalam.

Kindel on see, et öösiti ja nädalavahetuseti on börsihind odavam kui tööpäevadel ja päevasel ajal. Kui tehastes algab varahommikul suures mahus elektri tarbimine ja hinnad on börsil suure nõudluse tõttu kõrged, siis samal ajal kodudes on tarbimine minimaalne.

Tuginedes analüüsi tulemustele, oleme teinud otsuse, et hakkame meie majale elektrit börsihinnaga ostma. Nii maksame elektri eest täpselt turuhinda, millele lisandub elektrimüüja marginaal.

Positiivne on see, et need kes on jõudnud elektri ostulepingu juba sõlmida telefoni teel või internetis, võivad lepingust põhjendusi esitamata 14 päeva jooksul taganeda.

Meie arvame, et elektrimüüjaga lepingu sõlmimisega ei tasu kiirustada. Tänase seisuga on oma hinnapaketid avalikustanud ainult kaks ettevõtet, aga neid lisandub oktoobris veel.

Analüüsi aluseks olev info on võetud elektrimüüjate kodulehtedelt seisuga 08.10.2012.

Elektrivõrguga liitumine IV. Liitumise tähtaeg

Elektrivõrguga liitumist aitab korraldada
www.bestenergy.ee

Selles loos räägime natuke lähemalt sellest, kui kaua võib üks liitumine alates taotluse esitamisest kuni objketi pingestamiseni aega võtta ning kuidas kliendil on võimalik aega ja raha kokku hoida.

Kui võrguettevõtjale on korrektne liitumistaotlus esitatud ja selle menetlemine on lõppenud, siis väljastatakse kliendile liitumispakkumine. Liitumispakkumine väljastatakse üldjuhul 30 kalendripäeva jooksul, aga keerukamatel juhtumitel võib see ka kauem aega võtta. Liitumispakkumine kehtib alates väljastamisest 60. kalendripäeva ning selle aja jooksul on võimalik tutvuda võrguettevõtjapoolsete tingimustega (liitumistasu suurus ja tähtaeg, millal võrguühendus valmis saab). 

Mis saab siis kui liitumise tähtaeg ei sobi või tasu on liiga kõrge?
Sellisel juhul on võimalik võrguettevõtjaga läbirääkimisi pidada. See võib võtta omajagu aega aga kui sellega saavutab soovitud tulemuse, siis tasub see kindlati ette võtta. Tariifipõhisel liitumisel tasu küsimust ei teki, aga keskpingel liitujal ja madalpingel kalkulatsioonipõhisel liitumisel on see võimalus olemas. Omalt poolt saame teadmiste ja kogemustega aidata läbirääkimistel osaleda koos kliendiga või tema esindajana, et saavutada nii sobiv liitumistasu kui liitumise tähtaeg.

Kui liituislepingu pakkumine sobib, siis...
... tuleb pakkumine allkirjastada ja võrguettevõtjale tagasi saata. Peale seda saadetakse kliendile tema eksemplar liitumislepingust koos arvega. Liitumise maksumus on üldjuhul jagatud kaheks osaks (Eesti Energia elektrivõrguga liitumisel). 
Kui liitumise tasu on suurem kui 6000€ (ilma käibemaksuta), siis moodustab I osamakse  kogu liitumise maksumusest 10%, II osamakse (70%) enne ehituse alustamist ja III osamakse (20%) pärast tööde valmimist. 

Oluline on teada, et madalpingel (tariifipõhisel) ja keskpingel ning madalpinge kalkulatsioonipõhisel liitumisel on üks oluline erinevus, mis mõjutab liitumise valmimise tähtaega.
Tariifipõhisel liitumisel korraldab projekteerimise ja ehituse võrguettevõtja kliendi eest.
Kalkulatsiooni põhisel liitumisel saab liituja aga endale ise valida nii elektrisüsteemi projekteerija kui ka töövõtja, kes liitumise elektrivõrguga valmis ehitab. Kõige edukamalt saabki klient liitumise valmimise tähtaega mõjutada siis kui tal on võimalus valida töö tegijad. Üldiselt ongi nii, et just projekteerimine ja ehitamine on liitumiseprotsessis kõige rohkem aega nõudvamad tegevused. 

Loomulikult kuulub liitumisprotsessi juurde veel palju tegevusi. Nagu näiteks erinevate lubade (ehitus-, kasutus- jne) taotlemine, teatis elektripaigaldise nõuetekohasuse kohta, vajadusel kooskõlastused maaomanikega, hange ehitaja leidmiseks, kohaliku omavalitsuse luba elektrivõrgu kasutuselevõtuks, võrgu- ja elektrilepingu sõlmimine ja kõige lõpuks tarbimiskoha pingestamine.

Olenevalt liitumise suurusest ja keerukusest võib alates liitumistaotluse täitmisest kuni liitumise valmimiseni kuluda vähem kui aasta või siis oluliselt kauem aega. Kõik sõltub konkreetsest liitumisest ja kliendi soovidest. 

Kolm märksõna, milles BestEnergy OÜ saab liituva kliendiga koostööd teha, on liitumise hinda puudutavad analüüsid, ettepanekud ja läbirääkimised võrguettevõtjaga, liitumise tähtaega puudutavate küsimuste lahendamine ja kogu liitumise projektijuhtimine, mis hõlmab kõiki tegevusi alustades liitumistaotluse täitmisest, projekteerimise ja ehituse korraldamisest kuni objekti pingestamiseni välja.

Kui sinu eesmärk on hoida kokku väärtuslikku aega ja raha, siis võta meiega ühendust! Juba üks telefonikõne võib muuta kogu liitumiseprotsessi positiivsemaks.

Elektrivõrguga liitumine III. Liitumine keskpingel

keskpingel liitumine

Eelmise loos kirjutasime liitumisest madalpingevõrguga - liitumistaotluse esitamisest ja millele seejuures kõige rohkem tähelepanu pöörata. Selles loos panen kirja endapoolsed kogemused suurte tarbijate keskpingeliitumiste korraldamisel.

Millised on kõige suuremad erinevused kesk- ja madalpingeliitumistel ?
- keskpingeliitumised on tegelike kulude põhised, madalpingeliitumised enamusel juhtudel kindla tariifi põhised;
- keskpingeliitumise korral jääb kliendi omandusse rohkem elektriseadmeid kui madalpingeliitumisel - nii trafo(d) kui alajaama madalpingeseade jäävad kliendi omandusse;
- kliendi elektrivarustuse riskid on keskpingeliitumisel suuremad kui madalpingeliitumisel;
- peale liitumise valmimist on võrguteenuse tariifid tarbimisel keskpingel oluliselt odavamad võrreldes madalpingega.

Kui liitumisvõimsus ja planeeritav tarbimine on piisavalt suured, soovitan alati teha esimese asjana tasuvusanalüüs keskpingel liitumiseks võrreldes liitumisega madalpingel ning teise olulise tegevusena ettevõtte riskianalüüs seoses elektrivarustusega.

Kui nii tasuvus- kui riskianalüüs näitavad, et keskpingel liitumine on mõttekam, järgneb liitumistaotluse täitmine, mis on sarnane eelmises loos käsitletud madalpingeliitumise taotluse täitmisele. Mõned lahtrid küll erinevad - näiteks amprite asemel tuleb märkida kW-d. Samuti on siin erakordselt oluline analüüsida kohe algetapis läbi, kus hakkab asuma liitumispunkt - see määrab palju nii liitumiskulude kui edaspidiste võrguteenuse tariifide seisukohalt.

Keskpingeliitumiste kavandamisel soovitan omalt poolt liitujal kaasata kindlasti kohe algetapil pädev konsultant, kes aitaks nõu ja jõuga kaasa nii tasuvus- ja riskianalüüsi teostamisel kui omaks oskusi liitumise edasise projekteerimise ja ehitamise korraldamisel. Sellega on liitujal võimalik palju võita ja vähe kaotada.

Elektrivõrguga liitumine II. Liitumistaotluse esitamine

Elektrivõrguga liitumise protsess algab ametlikult siis kui võrguettevõtjale esitatakse korrektselt täidetud liitumistaotlus, mis on eelduseks liitumislepingu pakkumise väljastamiseks. Enne taotluse esitamist tuleks läbi mõelda ja analüüsida andmed, mis edastatakse liitumistaotlusega. Nendest olulisemad on peakaitsme suurus, soovitav liitumispunkti asukoht ja soovitav liitumise tähtaeg.

Elektrivõrguga on võimalik liituda nii madalpingel kui ka keskpingel. Kuna mõlemad liitumised erinevad üksteisest oluliselt ja et mitte seda teemat kohe alguses keeruliseks muuta, siis selles loos kirjutan liitumisest madalpingel. Järgmisel loos selgitan ära keskpingel liitumise.

1. Peakaitsme suurus

Peakaitsme suurust mõõdetakse amprites (A). Erinevaid suurusi, mille seast kõige sobivam valida, on kokku 40 ( 6, 10, 16, 20, 25, 32, 40, 50, 63, 80, 100, 125, 160, 180, 200, 225, 250, 280, 315, 350, 400, 450, 500, 560, 600, 630, 700, 750, 800, 900, 1000, 1125, 1250, 1280, 1440, 1600, 1800, 2000, 2250, 2500A).

Kuidas arvutada sobivat peakaitsme suurust?

Üks võimalus on välja arvutada kui suur on kõigi elektriliste seadmete kasutusvõimsus kokku kui neid kasutada ühel ja samal ajal. Kõige kasulikum on valida selline amprite hulk, mis ei ületa oluliselt tarbimisvajadusi. Muidu tuleb lisaks suuremale liitumistasule maksta püsitasuga hinnapaketi korral igakuiselt rohkem ka ampritasu. Väike varu võiks siiski jääda.

Et ei tekiks olukorda, kus ostetud ampritest ei piisa, tuleks arvestada ka sellega kui palju erineb elektri tarbimine suvel ja talvel ning kas tulevikus võib tarbimine suureneda.

2. Liitumiskilbi asukoht

Liitumistaotluse esitamisele eelnevalt tuleb kliendil välja pakkuda võimalik liitumiskilbi asukoht oma kinnistu piiril. Oluline on märkida, et see asukoht ei ole lõplik, sest liitumiskilbi tegelik asukoht lepitakse kokku võrguettevõtjaga elektrivõrgu ehituse tööprojekti koostamise käigus.

3. Liitumise tähtaeg

Kui liitumisega on kiire ja ei ole võimalik oodata võrguettevõtja poolt pakutava standardse tähtajani, on vajalik kohe alguses, liitumistaotlust esitades, ära märkida enda poolt soovitav tähtaeg. Kui see on tõeliselt oluline, tuleb kliendil juba algusest peale teha vähemalt kõik endast olenev, et liitumine võimalikult kiirelt projekteeritud-ehitatud saaks.

Selleks, et saada koos liitumispakkumisega ka tehnilised tingimused, tuleb see liitumistaotluses ära märkida. Tehnilised tingimused on dokument, mida on vaja eelkõige elektripaigaldise projekteerijal.

Miks kõigil eeltoodud nüanssidel nii põhjalikult peatusime? 
Eelkõige sellepärast, et liitumistaotluse menetlemise aeg on võrguettevõtjal kuni 30 päeva (keerulisematel juhtudel läheb tihtipeale ka kuni 60 päeva) ja kui taotlusel midagi valesti märkida ja hiljem hakata parandusi tegema, hakatakse taotlust üldjuhul uuesti ehk algusest peale menetlema – ja aega läheb palju rohkem kui oleks läinud kohe korrektselt täidetud taotluse korral.

Millega saame omalt poolt liituvale kliendile kasulikud olla? Eelkõige analüüsiga, mis sisaldab liitumisvõimsuse (amprid) valikut, sobivaima liitumispunkti paiknemise soovitamist (et ka edaspidised võrguteenuse arved võimalikult väiksed oleksid) ja liitumistaotluse kohese korrektse täitmisega.

Erinevate võrguettevõtjate liitumistaotluse blanketid:

Eesti Energia: https://www.elektrilevi.ee/et/liitumise-sammud

VKG Elektrivõrgud: http://www.vkgev.ee/est/kliendile/elektrivorguga-liitumine

Imatra Elekter: http://imatraelekter.ee/public/files/Liitumistaotlus.pdf

Elektrivõrguga liitumine I. Liitumiste erinevad liigid

Elektrivõrguga liitumist aitab korraldada
www.bestenergy.ee

Et hoones oleks elekter, on vaja toimivat võrguühendust, mille kaudu elekter majja jõuaks. Sellisel juhul ongi vaja liituda elektrivõrguga. See on tavaliselt aega nõudev protsess ja seetõttu on väga tähtis, et liituv klient teaks kuidas toimida.

Keskendume liitumiste sarja esimeses loos Eesti Energia AS-i koosseisu kuuluva jaotusvõrguettevõtja Elektrilevi OÜ võrguga liitumistele, sest nende võrgus toimub ca 90% kõigist Eestimaal toimuvatest liitumistest.

Liitumise erinevad liigid:

1. Uue tarbimiskoha liitumine

2. Võimsuste suurendamine ehk täiendav liitumine

3. Võrguühenduse taastamine

4. Liitumine võrkude üleandmise kaudu

5. Elektritootja liitumine

Keskendume kahele peamisele liitumise liigile - uue tarbimiskoha liitumisele ja võimsuste suurendamisele.

Uue võrguühenduse loomine on vajalik selleks, et saaks ühendada tarbimiskoha elektrivõrguga. Peale seda saab hakata vajalikus mahus elektrit tarbima. Esiteks on kliendil vaja teada, kas ta saab liituda tariifipõhiselt või tuleb seda teha hoopis tegelike kulude põhiselt.

Millised kliendid saavad liituda tariifipõhiselt?

Kliendid, kes liituvad madalpingel ja kelle tarbimiskoht asub keskpingeliinile lähemal kui 400m.

Millised kliendid saavad liituda tegelike kulude põhiselt?

Kliendid, kes liituvad madalpingel ja kelle tarbimiskoht asub keskpingeliinist kaugemal kui 400m. Kõigi keskpingel liitujate liitumised on tegelike kulude põhised.

Kliendil on võimalik liituda nii madalpingel (0.4kV) kui ka keskpingel (6-35kV). Siin saame kõiki tegureid arvesse võttes omalt poolt kliente aidata analüüsiga, missugusel pingel liitumine on kliendile kõige optimaalsem ja kasulikum.

Elektrivõrguga liitumine on tasuline. 400 meetri raadiuses keskpingevõrgust on üks ja kindel tariif liituva ampri kohta (111,85€+km). Keskpingel liitumisel ja tegelike kulude põhistel madalpinge liitumistel määrab liitumise maksumuse ära see kui mahuka liitumisega tegemist on. Liitumistasu sõltub paljudest teguritest (peakaitsme suurus, liitumispunkti asukohast elektrivõrgu suhtes jne).

Uue võrguühenduse loomise alla kuuluvad ka nn erijuhud, milleks on:

- ajutine võrguühendus uuele tarbimiskohale;

- ajutine võrguühendus ajutisele tarbimiskohale.

Võimsuste suurendamine ehk täiendav liitumine

Siin on nii lihtsamaid kui keerulisemaid liitumisi. Kui lihtsamate alla saab lugeda näiteks eramute peakaitsmete suurendamised, siis keerulisemad juhtumid on näiteks tootmishoonete puhul, kus laienduste käigus on vajalik võimsust juurde osta. Siin tuleks kindlasti enne liitumistaotluste esitamist läbi viia põhjalik analüüs, kas, kui palju ja kuidas täiendavat liitumist teha ja kas üldse on vajalik täiendavalt liituda.

Alguses sai öeldud, et elektrivõrguga liitumine on pikk ja keeruline protsess. Tegelikult saab klient ise ka kõigile tegevustele omalt poolt kaasa aidata, et liitumine sujuks kiiremalt ja lihtsamalt. Meie omalt poolt aitame teil selgusele jõuda, mis tüüpi liitumist teil vaja on. See hoiab kokku nii aega kui raha. Aeg = raha ja raha = aeg. Lisaks teeme teie eest ära kõik olulised tegevused, mis aitavad kaasa liitumise õigeaegsele valmimisele. Pikaajaline töökogemus kliendi liitumiste korraldamisel loob meile soodsad tingimused, et liitumise protsess kujuneks edukaks.

Lisaks Elektrilevile tegutseb Eestis veel mitu võrguettevõtjat, kellest suuremad on Imatra Elekter AS ja VKG Elektrivõrgud OÜ.

Liitumine elektrivõrguga
Imatra Elekter AS tingimustel leiab siit

VKG Elektrivõrgud OÜ tingimustel leiab siit

Kes elektrimüüjat valida ei saa?

2013. aastal muutub elektriturg Eestis avatuks. Kuid kas elektrimüüjat saavad kohe valida ikka kõik tarbijad individuaalselt? Kiire vastus on, et kõik ei saa. Miks see nii on, sellest kohe lähemalt.
Ise elektrimüüjat valida ei saa need kliendid, kellel ei ole sõlmitud võrgulepingut otse võrguettevõtjaga, kuid nad tarbivad elektrit läbi kellegi teise võrguühenduse.
Sellised tarbijad on näiteks:

- kaubanduskeskustes tegutsevad rentnikud;
- büroohoonete rentnikud;
- kortermajades elavad korteriomanikud või -üürnikud, kus võrgulepingu on sõlminud korteriühistu (esindades nii kõiki tarbijaid);
- garaažiühistute liikmed;
- suvilakooperatiivid;
jne.

Sellistele tarbijatele müüb elektrit edasi tegelikult kinnisasja omanik või haldur või siis hoopis ühistu. Eestis on kahte liiki korteriühistuid -  ühed ostavad elektrit ühisostuna. Ehk siis ühistu jagab elektri oma liikmete vahel ära ning arveldab elektrimüüjaga ühe lepingu alusel. Sellisel juhul valib korteriühistu elektrimüüja korterite omanike eest.

Teist liiki korteriühistute puhul on võrguleping võrguettevõtjaga sõlmitud igal korteri omanikul isiklikult ning sellisel juhul saab iga korteri omanik valida endale sobivaima elektrimüüja.

Võrguettevõtja mõõdab kasutatud elektrienergiat ja edastab need andmed elektrimüüjale, kellega on korteri omanikul sõlmitud elektriostuleping.

Juhul, kui elektri ühisostu kasutava korteriühistu liikmed soovivad hakata ise valima endale elektrimüüjat, peab sellise otsuse vastu võtma korteriühistu ja muutma vastavalt võrguettevõtjaga sõlmitud võrgulepingut.

allikas

Tegelik praktika paistab olema see, et eeolpool loetletud tarbijad ei saa endale elektrimüüjat valida kuna neil puudub võrguettevõtjaga võrguleping.

Kuid kui midagi väga tahta, siis leiab ka lahenduse kuidas seda teha. Selleks, et saada ise elektrimüüjat valida, tuleb tekitada olukord, et tarbija saaks võrguettevõtjaga otse võrgulepingu sõlmida. Sõltuvalt situatsioonist tuleb teha nii, et kliendil oleks mõõteseade (arvesti), mis mõõdab tema tarbimist ja on ühendatud elektrivõrku eraldiseisvana teistest hoone arvestitest. Kui korteriühistu koosolekul on olnud päevakorras teema, kas osta elektrit ühiselt või viia kõik korterid üle üksikostule, siis täna on õige aeg see teema uuesti päevakorda võtta ja otsus langetada.

Näiteks kui toidupoeketi kauplus on kaubanduskeskuses rentnik ja üle Eesti paikneb mitukümmend poodi, siis mõistlik on omada iga kaupluse kohta eraldi lepingut/lepinguid võrguettevõtjaga, sest nii tekib võimalus korraldada elektri ostu kõikidele kauplustele ühiselt.  Kui küsida hinnapakkumist suuremale elektrikogusele, seda paremat hinda müüjatelt oodata on. Samuti toimuks elektri ühisostul arveldamine läbi ühe arve.

Selleks, et sõlmida eraldi võrguleping, tuleks oma võrguettevõtjalt küsida infot missuguseid investeeringuid võrgu ümberehitamine eeldab. Selle teadmise alusel saab hinnata kui kiiresti tasub tehtav investeering tarbijale ära.
Kokkuvõttes võib öelda, et elektriturg avaneb kõigile ainult siis kui klient teab, mida ta peab tegema, et sellest ka tegelikult osa saada.

Kas kodukliendil tasub osta elektrit börsihinnaga?

Sellele küsimusele paremini vastamiseks arvutasin läbi näite ühe konkreetse korteri tarbimise põhjal.

Lähteandmed olid järgmised:

tarbimine märtsis 2012 oli päevasel ajal kokku 114 kWh ja öösel (s.h. nädalavahetused) 75 kWh.

Kuna tarbimine on antud näite puhul tööpäevade lõikes väga ühtlane, jagasin kõikidele päevadele enam-vähem võrdsed kogused. Antud näite puhul tuli see 7 kWh/päevas ehk 0.44 kWh/tunnis kui arvestada, et valdav osa tarbimisest toimus vahemikus 8.00 - 24.00.

Vaatasin Nord Pool Spot (NPS) kodulehelt hinnad ühe päeva tundide lõikes ja arvutasin läbi korteris päeva jooksul tarbitud elektrikogused. Valisin ühe päeva nädala sees (13. märts) ja ühe päeva nädalavahetusel (3.märts). Seejärel liitsin kokku ajavahemikus 8-24 saadud tunni hinnad korteri tarbimise põhjal ja jagasin saadud tulemuse ühel päeval keskmiselt tarbitud kWh-dega. 

Nädalasisesel päeval sain keskmiseks päeva hinnaks 4.14 s/kWh ja nädalavahetuse päeval sain keskmiseks hinnaks 3.29 s/kWh eest. Märtsis 2012 oli kuu keskmine päeva hind elektribörsil 39.21€/MWh ehk 3.92 s/kWh. Üldistatult saab öelda, et antud korteri tarbimise põhjal oleks tulnud elektrit börsi hinnaga ostes keskmiseks hinnaks ca. 38€/MWh eest ehk 3.8 s/kWh. Tänane fikseeritud elektri hind on 3.1 s/kWh ja tänastel vaba turu klientidel, kes ostavad fikseeritud hinnaga, keskmiselt 4.5 s/kWh. Nii et börsilt ostes oleks hind jäänud nende kahe hinna vahele. Eeltoodud börsihinna puhul lisandub koguhinnale veel elektrimüüja poolne marginaal börsilt ostmise korraldamise eest.

Tegelikult on nii, et kõige kallimad hinnad on börsil just tiputundide ajal ehk siis kui kõik ettevõtted samal ajal tööd alustavad. Enamikes kodudes päevasel ajal olulist tarbimist ei toimu, sest siis on kõik tööl. Seega võib öelda, et tiputundide ajal, mil elekter maksab kõige rohkem, on tarbimine kodudes kõige madalam ning tüüpilise kodutarbimise puhul tuleks börsilt ostes hind veelgi odavam kui eeltoodud näites sai toodud.

On teada, et elektrimüüjad annavad valida vähemalt kolme erineva hinnakombinatsiooni vahel:

1. fikseeritud hind
2. börsi hind
3. kombineeritud hind (kujuneb fikseeritud hinna ja börsi hinna alusel)

Vastates küsimusele "Kas kodutarbijal tasub osta elektrit börsi hinnaga?",võib selle näite puhul vastata positiivselt. 

Fikseeritud hind sisaldab endas kindlasti ka kõikvõimalikke elektrimüüja poolseid riske, mille tarbija kokkuvõttes läbi kõrgema hinna kinni maksab. Seega ei peaks kartma elektrit börsihinnaga osta. Omaette küsimus on ainult see, kuidas see mehhanism täpselt tööle hakkab klientidel, kellel ei ole kauglugemisega arvestit. Aga küll ka see küsimus saab hiljemalt sügisel vastused. 

Soovitatav on siiski kõik pakkumised põhjalikult läbi analüüsida ja enda kodu jaoks sobivaim hinnapakett valida.

Miks enne sügist elektri vabaturu hinnapakette valida ei saa ?

Tänase seisuga on teada, et elektrimüüjad annavad klientidele vaba turu hinnapakettide vahel valida alles selle aasta sügisel. Kuna 1. jaanuarist 2013 peavad kõik Eesti elektritarbijad elektrit ostama avatud turu tingimustes, siis saavad kliendid endale elektrimüüja ise valida. 
Miks aga ei võiks juba praegu endale elektrimüüjat valida? Kliendi poolt vaadates saaks rahulikult võtta mitu pakkumist, neid võrrelda ja otsustada, kelle käest elektrit osta ja kui pikaks perioodiks leping sõlmida.


Kuna Eesti ühines Põhjamaade elektribörsiga Nord Pool Spot alles 01.04.2010 siis on ajalugu, mille pealt järeldusi teha liiga  lühike. Sellepärast paningi allolevasse tabelisse kirja Soome keskmised börsi hinnad Nord Pool Spot´il alates aastast 2000.

Võrdleme näiteks mai ja septembri hindasid. Siit on selgelt näha, et elektri hinnad on odavamad enamasti kevadel (hüdroreservuaaride kõrge veetase, kõrgem temperatuur jt tegurid)  ja tõusma hakkavad just sügisel (hüdroreservuaaride madal veetase, madalam temperatuur jt tegurid). Palju on võrreldud Eesti elektrihinda Soome  hinnaga, et kui elektriturg 100% ulatuses Eestis avaneb, siis muutuvad meie hinnad sarnasteks nagu Soomes. Lihtsam oleks seda muidugi kommenteerida mõne aasta pärast siis kui on olemas vastav statistika.

Soome statistika järgi on aga kõige soodsamad kalendrikuud, mil elektrilepinguid sõlmida - märtsist augustini ja tunduvalt kallima elektrihinnaga peaks leppima septembrist kuni veebruarini. Aastatel 2000 kuni 2011 oli Soomes keskmine maikuu hind börsil 30€/MWh kohta ja septembris oli hind juba 37.2 €/MWh eest.

Vähe oluline ei ole ka see, et kui fikseerida leping näiteks oktoobrist alates ja kehtivusega üks aasta, siis järgmisel aastal satub lepingu pikendamise aeg täpselt samasse ajaärku (kallim hind kui kevadel või suvel).

Soome näitel võib öelda, et soodsam on elektrimüüjaga leping sõlmida alates jaanuarist esialgu pooleks aastaks. Siis saab uued hinnapakkumised küsida mais ning hind peaks olema soodsam kui detsembris.

Elspot prices [FI] in [EUR/MWh]
	aasta/ kuu	2012	2011	2010	2009	2008	2007	2006	2005	2004	2003	2002	2001	2000
	Jan	38,82	68,92	65,78	41,08	46,12	27,46	43,09	23,19	28,53	69,84	24,91	20,46	18,69
	Feb	52,81	64,58	93,70	38,33	39,74	30,08	47,75	25,59	27,03	47,01	20,41	27,13	12,92
	Mar	36,51	60,91	55,22	34,88	31,94	23,70	53,24	30,76	27,28	37,57	18,62	25,78	12,49
	Apr	36,48	52,93	43,71	34,46	43,56	22,19	49,14	30,89	25,81	29,61	17,39	26,10	13,01
	May	-	54,42	39,47	33,13	38,37	22,02	35,17	30,64	26,74	28,06	15,85	21,77	14,31
	Jun	-	48,54	41,96	35,38	57,62	26,92	45,33	26,74	31,10	26,16	19,93	25,16	12,68
	Jul	-	42,20	48,76	33,81	59,07	22,37	49,14	29,99	25,93	28,14	18,39	22,32	9,77
	Aug	-	48,98	43,21	37,27	65,25	26,88	67,24	35,07	31,67	31,25	22,76	21,14	14,61
	Sep	-	38,86	51,20	35,60	73,37	32,24	63,72	29,97	28,08	29,93	25,81	19,44	18,70
	Oct	-	36,90	51,23	35,08	60,35	37,24	50,78	33,86	26,37	33,70	31,54	18,87	16,73
	Nov	-	42,03	56,63	36,69	52,45	45,59	46,43	32,07	28,13	33,87	43,25	21,59	17,21
	Dec	-	33,34	91,34	47,98	44,36	43,63	32,02	37,00	25,48	28,93	67,68	24,72	17,34

Võib-olla on kasulikum võtta esialgu lühem leping ja oodata kevadet koos soodsamate börsielektri hindadega.
Kodukliendi puhul, kelle tarbimine on väike, ei pruugi eelnevalt kirjeldatud loogika alusel üldse märgatavalt rahalist kokkuhoidu saavutada. Seevastu aga äriklient, kelle tarbimine on piisavalt suur ( alates 200 000 kWh/aastas), võib säästa sadu/tuhandeid eurosid (olenevalt tarbimise suurusest ja pakutavast elektri hinnast).

Toon kaks teoreetilist näidet. 

-klient	aastane tarbimine	lepingu pikkus	hind sügisel	hind aastas (€)	hind kevadel	hind aastas (€)	hinnavahe (€)
kodu	20 000 kWh	1 aasta	45 €/MWh	900	40 €/MWh	800	100
äri	200 000 kWh	1 aasta	45 €/MWh	9,000	40 €/MWh	8,000	1,000