Kui valikuid on palju, siis oluline on üles leida see õige. |
Viimasel
ajal on aktiivselt räägitud elektrituru avanemisest kõigile
tarbijatele. Erinevad elektrimüüjad avaldavad järjest infot
pakutavate hinnapakettide kohta. Missugusel põhimõttel kokkupandud
hinnapaketti siis ikkagi valida? Kas otsustada fikseeritud hinnaga,
kombineeritud hinnaga (osa elektri hinda on fikseeritud ja teine osa
börsihinnaga) või hoopis börsihinnal põhineva paketi kasuks?
Nendele küsimustele vastamiseks tegin väikese analüüsi, mis
põhineb nelja korteriga maja aastasel elektritarbimisel.
Vajalikud
andmed analüüsi jaoks
Vaatasin
viimase jooksva aasta elektriarvete pealt kui suur on meie korteri
aastane tarbimine. Korrutasin meie korteri tarbimise maja korterite
arvuga (majal on kahetariifne kauglugemisega arvesti, mis võimaldab
teada saada igas tunnis tarbitud kogused). Päeva (60%) ja öö(40%) osakaalu
jätsin kõigil korteritel samaks, sest tarbimine on kõigi
korteritel enam-vähem sama.
Tegin
selgeks kui suur on päevase ja öise elektritarbimise osakaal (öise
tarbimise alla kuuluvad ka laupäevad ja pühapäevad). Valisin
võrdlemiseks välja ühe talvekuu (jaanuar) ja suvekuu (juuli).
Mõlemas kuus oli 352 päevatundi ja 392 öötundi.
Seejärel
võtsin Nord Pool Spot´i kodulehelt 2012. aasta jaanuari ja juuli
päevade lõikes välja statistika selle kohta kui palju maksis
elekter börsil tundide kaupa. Siis arvutasin välja kui palju
elektrit keskmiselt tarbis meie maja igas tunnis (jagasin kogu
tarbimise tundide peale võrdselt). Vastavalt saadud tulemustele
korrutasin iga tunni lõikes läbi meie maja poolt tarbitud kWh-id ja
sellel ajal börsil kehtinud elektri hinna. Nii sain teada kui palju
oleks elekter maksnud tundide ja päevade lõikes ning kokkuvõttes
sain teada terve kuu elektrikulu eurodes.
Tulemused
NB! Kõik hinnad on toodud ilma käibemaksuta
NB! Kõik hinnad on toodud ilma käibemaksuta
Jaanuar
Tarbimine: 1200 kWh
Elektri hind reguleeritud turul kokku oli: 38.71€
kWh-i hind: 0.0323 s/kWh
Tarbimine: 1200 kWh
Elektri hind reguleeritud turul kokku oli: 38.71€
kWh-i hind: 0.0323 s/kWh
Elektri
hind börsilt ostes kokku oleks olnud: 48.65€
kWh-i hind: 0.0405 s/kWh
Järeldus: Ostes elektrit börsihinnaga oleks elektri hind tõusnud 25.4% ehk 9.94€
kWh-i hind: 0.0405 s/kWh
Järeldus: Ostes elektrit börsihinnaga oleks elektri hind tõusnud 25.4% ehk 9.94€
Juuli
Tarbimine: 1032 kWh
Elektri hind reguleeritud turul kokku oli: 33.16€
kWh-i hind: 0.0321 s/kWh
Tarbimine: 1032 kWh
Elektri hind reguleeritud turul kokku oli: 33.16€
kWh-i hind: 0.0321 s/kWh
Elektri
hind börsilt ostes kokku oleks olnud: 37.48€
kWh-i hind: 0.0363 s/kWh
kWh-i hind: 0.0363 s/kWh
Järeldus:
Ostes elektrit börsihinnaga oleks elektri hind tõusnud 13.1%
ehk 4.32€
Kui hakata elektrit ostma börsihinnaga, siis lisandub hinnale veel elektrimüüja marginaal (eeltoodud hindades ei ole arvestatud elektrimüüja marginaaliga).
Jaanuaris
2012 oli keskmine elektri päeva hind börsil Estonia hinnapiirkonnas
39.77€/MWh ehk 0.0398 s/kWh ja juulis 35.85€/MWh ehk 0.0359
s/kWh. Jaanuari jäid ka mõned väga külmad ilmad, mille tõttu oli
ka selliseid tunde, kus elekter maksis ühel tunnil lausa 95.37€/MWh.
Juulis seevastu oli tunde, kus elekter maksis kõigest 7.06€/MWh.
Börsilt ostes võib saada elektrit väga odavalt ja ka väga
kallilt. See sõltub mitmetest teguritest.
Näiteks nädalapäevast, kellaajast, aastaajast, ilmast, sademete hulgast jne.
Näiteks nädalapäevast, kellaajast, aastaajast, ilmast, sademete hulgast jne.
Praegu on oma hinnapaketid
avaldanud 220 Energia ja Eesti Energia. Võrdlesin meie maja 2012.
aasta jaanuari ja juuli tarbimise põhjal, missugune hinnapakett
tuleks soodsaim. Mõlema kuu tarbimise järgi ongi mõlema
elektrimüüja puhul soodsaim valida hinnapakett, mis kujuneb
vastavalt börsihinnale. Kõige kallim oleks valida Eesti Energia
hinnapakett "Kindel" või 220 Energia hinnapakett “220
Garanteeritud
1 aasta”.
Eelis
börsihinnaga elektri ostmisel on see, et ei pea sõlmima tähtajalist
lepingut ja elektrimüüjat saab vahetada, siis kui selleks vajadus
tekib.
Kõik
ülejäänud hinnapaketid, mille vahel valida saab, põhinevad ju
tegelikult börsihinnal. Erinevus seiseneb ainult selles missuguseid
elektrimüüja riske ja kui palju see endas hõlmab.
Perioodiks sügis-talv võib olla soodne sõlmida fikseeritud hinnaga hinnapakett kevadel või suvel, siis kui keskmine börsihinna tase on madalam.
Perioodiks sügis-talv võib olla soodne sõlmida fikseeritud hinnaga hinnapakett kevadel või suvel, siis kui keskmine börsihinna tase on madalam.
Kindel
on see, et öösiti ja nädalavahetuseti on börsihind odavam kui
tööpäevadel ja päevasel ajal. Kui tehastes algab
varahommikul suures mahus elektri tarbimine ja hinnad on börsil
suure nõudluse tõttu kõrged, siis samal ajal kodudes on tarbimine
minimaalne.
Tuginedes
analüüsi tulemustele, oleme teinud otsuse, et hakkame meie majale
elektrit börsihinnaga ostma. Nii maksame elektri eest täpselt
turuhinda, millele lisandub elektrimüüja marginaal.
Positiivne
on see, et need kes on jõudnud elektri ostulepingu juba sõlmida
telefoni teel või internetis, võivad lepingust põhjendusi
esitamata 14 päeva jooksul taganeda.
Meie
arvame, et elektrimüüjaga lepingu sõlmimisega ei tasu kiirustada.
Tänase seisuga on oma hinnapaketid avalikustanud ainult kaks
ettevõtet, aga neid lisandub oktoobris veel.
Analüüsi
aluseks olev info on võetud elektrimüüjate kodulehtedelt seisuga
08.10.2012.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar