Elektrienergia hinnavõrdlusportaalid versus elektrimüüja otsepakkumised

Tahkuna tuletornil on samapalju aknaid kui
Eesti jaeturul elektrimüüjaid

Internetikeskkonnas on elektri tarbijatel (enamasti ainult kodukliendil) võimalik elektripakettide valimise abivahendina kasutada kolme erinevat hinnavõrdlusportaali. Põhimõte seisneb selles, et tarbija sisestab valitud keskkonda järgneva info:

- elan korteris/majas
- tarbimine aastas (kWh)
- päevase ja öise tarbimise osakaal (%)
- ühetariifne/kahetariifne arvesti
- hinnatüüp (fikseeritud, muutuv, kombineeritud)
- lepingu kestvus
- jne.

Seejärel arvutab hinnavõrdlusportaali kalkulaator vastavalt sisestatud infole välja, milliseid hindu/tariife üks või teine elektrimüüja talle pakub. 

Mida klient saab kui ta kasutab võrdlusportaale?
See on hea võimalus saada teada missuguseid hinnapakette elektrimüüjad pakuvad. Tulemuste lehel on näha ühikuhinnad (s/kWh kohta), prognoositav elektrienergia maksumus kuus ja aastas. Kõik hinnad esitatakse koos käibemaksuga. Tulemused järjestatakse nii, et esimesena kuvatakse kõige odavama ja viimasena kõige kallima elektrimüüja pakkumine. 

Võrdlusportaali või elektrimüüja otsepakkumine?
Võrdlusportaalidest saab teada need hinnad, mis elektrimüüjad oma kodulehel avaldanud on.   Portaalide haldajad uuendavad infot igapäevaselt. Elektrihinnad ei ole püsivad. See tähendab, et elektrimüüja võib neid vastavalt vajadusele ja turu olukorrale muuta. 

Näiteks kui logida sisse Eesti Energia kodulehel, siis näeb klient talle koostatud personaalset pakkumist. See hind võib erineda sellest, mis on kirjas ettevõtte avatud turu elektripakettide hinnakirjas ja võrdlusportaalides.

Miks erinevad hinnad võrdlusportaalides ja elektrimüüjatel?

Igal tarbijal on õigus küsida erinevatelt elektrimüüjatelt personaalset hinnapakkumist. Kõige lihtsam on müüjal pakkumist teha siis kui anda talle Andmelao infosüsteemis volitus, et ta saaks näha kliendi energiatarbimist puudutavaid andmeid, mis on aluseks hinnapakkumise koostamisel. 

Kui elektrimüüjad saadavad kliendile oma hinnapakkumised, siis saab klient neid võrrelda. 
Kindel saab olla selles, et pakkumises toodud hinnad kehtivad täpselt nii kaua kui on pakkumises kirjas. Olles otsutanud, missugune hinnapakett valida, piisab vaid telefonikõnest või e-kirjast, et teatada pakkumuse sobivusest ning peale seda saadetakse allkirjastamiseks elektriostu leping. 

Tänase seisuga ei saa elektripakettide hinnavõrdlusportaalides elektrimüüjaga lepingut sõlmida. 

Usun, et iga elektrimüüja soovib kliendiga otsekontaktis olla, sest nii on võimalik saavutada parim tulemus ja klient saab kõik küsimused, mis puudutavad elektrilepingu sõlmimist ka ära küsida.  Võrdlusportaalid annavad hea ülevaate elektrimüüjate erinevatest hinnapakettidest. Meie soovitus on küsida erinevatelt elektrimüüjatelt hinnapakkumised, neid võrrelda ja teha otsus. See on andnud seniste kogemuste järgi kliendi jaoks parimad tulemused.
UA-36715764-1

Mis juhtub kui 10.12.12 elektripaketti ei vali?

Eile Ringvaadet vaadates jäi mulle mulje, et mida lähemale 10. detsember tuleb, seda segasemaks muutub, mis juhtub siis kui selleks kuupäevaks ei ole elektripakett valitud. Püüan sellesse teemasse selgust tuua. 

Mis juhtub ärikliendiga, kes 10. detsembriks elektriostu lepingut ei sõlmi?

Kui äriklient ei sõlmi elektrilepingut ühegi elektrimüüjaga, siis
- tema tarbimiskohas ei kao elekter ära;
- talle hakkab elektrit müüma tema piirkonna võrguettevõtja või võrguettevõtja poolt   nimetatud müüja;
- ta ostab elektrit võrguettevõtjalt bilansienergia hinnaga, millele lisanduvad võrguettevõtja kulud. Sellisel juhul eraldi lepingut ei sõlmita. Elektrimüük toimub kehtiva võrgulepingu ja võrguettevõtja või tema poolt nimetatud elektrimüüja kodulehel avaldatud tüüptingimuste alusel. 
- Bilansienergia hind on üldjuhul kallim elektrienergia hind.

Bilansienergia hinda ei saa keegi ette ennustada ja sageli on see börsihinnast palju kallim. 2011. aasta keskmine bilansienergia hind oli 4,74 senti kilovatt-tunni kohta (47,4 €/MWh), samas kui elektrienergia keskmine börsihind oli 4,33 senti kilovatt-tunni kohta (43,3 €/MWh). See aga ei tähenda veel seda, et kui klient ostis 2011. aastal elektrit bilansienergia hinnaga, et ta kaotas iga MWh pealt 4.1 eurot. Eeltoodud hinnad on aasta keskmised. 

Näiteks selle aasta novembris (1-18 nov.) on keskmine bilansienergia hind olnud 37,8 €/MWh. 
Kui mingil põhjusel jääb elektriostu leping sõlmimata, siis saab seda teha ka uuel aastal. 
Elektrimüüjaga lepingu sõlmimise protsess võtab aega 21 päeva. 
Lihtsalt niikaua kuni leping puudub, tuleb elektri eest maksta väga suure tõenäosusega kõrgemat hinda.


Mis juhtub kodukliendiga, kes 10. detsembriks elektriostu lepingut ei sõlmi?

Kui klient (kodutarbija, korteriühistu, korteriomanike ühisus või madalpingel kuni 63A peakaitsmega äritarbija) ei sõlmi elektrilepingut ühegi elektrimüüjaga, siis
- tema tarbimiskohas ei kao elekter ära 
- talle hakkab elektrit müüma tema piirkonna võrguettevõtja või võrguettevõtja poolt nimetatud müüja
- ta ostab elektrit üldteenuse hinnaga*
Sellisel juhul eraldi lepingut ei sõlmita. Elektrimüük toimub kehtiva võrgulepingu ja võrguettevõtja või tema poolt nimetatud elektrimüüja kodulehel avaldatud tüüptingimuste alusel. 

Kui mingil põhjusel jääb elektriostu leping sõlmimata, siis saab seda teha ka uuel aastal. 
Elektrimüüjaga lepingu sõlmimise protsess võtab aega 21 päeva.
Lihtsalt niikaua kuni leping puudub, tuleb elektri eest maksta väga suure tõenäosusega kõrgemat hinda.

Kokkuvõtteks
Kui kodu- või äriklient endale 10. detsembriks 2012 elektrimüüjat ei vali, siis tema elektri eest makstavad summad kasvavad palju rohkem kui siis kui sõlmida elektriostu leping. Kui elektri hind on kliendi jaoks oluline ja ta tahab seda oma eelarvesse planeerida, siis kindlasti on odavam valida endale elektrimüüja. Jaanuar 2013 üldteenuse hind selgub 9. veebruaril 2013 ja see hakkab muutuma igakuiselt. 

Kui kodu- või äriklient oma praegust elektrimüüjat vahetada ei soovi, siis on tal õigus sobivat hinnapaketti valida kuni 31.detsembrini 2012, sest müüja sellisel juhul ei vahetu ja 21-päevast tehnilist protsessi läbida ei ole vaja.

*üldtenuse hind kujuneb börsihinna alusel, millele üldteenuse osutaja lisab põhjendatud kulud ja mõistliku ärikasumi. 

Elektrienergia ühishanked

Tänast lugu ajendas kirjutama järjekordne meediast läbi käinud uudis elektrienergia ühishanke kohta Tartu linnas. Uudis kõlas nii: Tartu linn hakkab elektrienergiat ostma kallimalt kui kodukliendid. Hanketulemus ise on SIIN. Sarnane, väga kõrge hind, tuli ka kohalike omavalitsuste elektrienergia ühishankel.

Tundub loogikavastane? Hanked, kus hangitakse korraga suurt kogust (Tartu linn) või väga suurt kogust (üle 100 kohaliku omavalitsuse korraga), saavutatakse kõrgem hind kui saab koduklient, kes tarbib 200 kWh kuus. Kõigi ühishangete puhul, mis on meediast läbi käinud, on peamiselt rõhutatud, et suure kogusega saame parema hinna. Aga paljudel ühishangetel siiski soodsat hinda ei ole saavutatud. Vastupidi - hind on tunduvalt kallim turul pakutavatest hindadest ja kallim ka võrreldes olukorraga kui näiteks Tartu linnale kuuluvad hooned või kohalikud omavalitsused eraldi oleksid hinnapakkumised võtnud.

Olles ise olnud seotud mitmete erasektori ühishangetega, pakun välja peamised põhjused, miks riiklike objektide hanked on andnud oodatule vastupidised tulemused:
- suure hanke ettevalmistus on väga mahukas töö ja nõuab lisaks elektriostu ning         energiakaubanduse alastele ulatuslikele teadmisetele ka varasemaid kogemusi;
- hangete tingimused välistavad konkurentsi (eeltoodud hangetel oli vastavalt 1 ja 2 pakkujat). Konkurentsi puudumisel on elektrimüüjatel võimalik pakkuda turuhinnast oluliselt kõrgemat hinda;
- elektrimüüjad pakuvad täpselt seda, mida küsitakse.

Kas siis ühishanked on üleüldse mõttekad? On situatsioone, kus ühishange on hea lahendus. Erasektori poolelt on sarnaste mahtudega hanked, nagu eelnevalt sai välja toodud, andnud viimase 2 kuu jooksul ca. 15% paremad tulemused hindades. Peamine edu saladus on olnud selles, et ei ole mindud saama head hinda nii, et peamine argument on tarbimise maht, sest see ei ole tegelikult elektrimüüjale väga oluline argument.

Loo alguse juurde tagasi. Kui Tartu linn ostab järgmisel aastal elektrienergiat hinnaga 4,97 s/kWh + km, siis mina kodukliendina ostan elektrienergiat järgmisel aastal hinnaga keskmiselt 4,3 s/kWh + km.