Pages

Kuvatud on postitused sildiga elektrivõrk. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga elektrivõrk. Kuva kõik postitused

19 märts, 2014

Elektriliinid kinnistul ja selle läheduses

Praktikas tuleb sageli ette olukordi, kus kinnistut läbivad elektriliinid. Kas siis madalpinge liinid, keskpinge liinid või kõrgepinge liinid. Aga lisaks sellele, et elektriliinid ei lisa visuaalselt kinnistule ilu, seavad liinid kinnistule ka olulisi piiranguid ning see tuleb tihtipeale kinnistu omanikule ebameeldiva üllatusena. Kui hoone ehitusel mõeldakse ühe esimese asjana, kuidas elekter objektile saada, siis elektriiinide paiknemise küsimus jääb kahjuks viimaseks.


BestEnergy OÜ konsulteerib,
kas ja kuidas mõjutavad kinnistul
või selle läheduses
olevad elektriliinid elektrivõrguga liitumist.
Milliseid piiranguid seavad elektriliinid, täpsemalt liinide kaitsevööndid, kinnistu omanikule oma kinnistu kasutamisel?

Elektrivõrgu ja alajaama kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mille ulatus:
  • mõlemal pool õhu elektriliini telge:
    1) kuni 1 kV pingega liinide korral 2 meetrit;
    2) 1 kuni 20 kV pingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit;
    3) 1 kuni 20 kV pingega liinide korral 10 meetrit;
    4) 35 kV pingega liinide korral 25 meetrit;
  • Maakaabelliini korral liini äärmistest kaablitest 1 meeter
  • Alajaamade ja jaotusseadmete ümber 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.
Mida tähendab kaitsevöönd ja millised piirangud kaitsevöönd seab?
Elektrivõrgu kaitsevööndis on ilma loata keelatud:
  •  Ehitada, ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, ehitada tanklat, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ja langetada puid.
  • Veekaabelliinide kaitsevööndis veesõidukiga ankrusse heita; liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega; paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd.
  • Õhuliinide kaitsevööndis sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri.
  • Kõrgepingeõhuliini kaitsevööndis ehitada aedu ja traattarasid ning rajada loomade joogikohti.
  • Maakaabelliini kaitsevööndis töötada löökmehhanismidega; tasandada pinnast; teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi.

Seega, kui elektriliinide kaitsevöönd ulatub kliendile kuuluvale kinnistule, on sellel automaatselt teatavad piirangud peal. Kõige halvema üllatusena on selline situatsioon tulnud just kinnistute ostjatele, kes ostmisel ei teadvusta, et kinnistut läbivad elektriliinid või elektriliinide kaitsevööndid ulatuvad nende kinnistule.

Millised on võimalikud praktilised lahendused kliendi jaoks?

Selge on see, et standardseid olukordi ja lahendusi ei ole. Nagu ka eelpool öeldud – kaitsevööndis erinevate tegevuste läbiviimiseks tuleb saada 
võrguettevõtja luba. Ja kuna olukorrad on erinevad, on ka loa taotlemine erinev.
Mõned näited meie igapäeva praktikast:
  • Kui soovida elektriliini kaitsevööndisse hakata uut hoonet rajama, võib lahenduseks olla näiteks elektriliini asemel maakaabli paigaldamine kui see on tehniliselt võimalik. Aga näiteks kõrgepingeliinide puhul on see tehniliselt väga küsitav ja väga kallis;
  • Võib juhtuda, et näiteks kõrgepingeliinide puhul, mille kaitsevöönd on 25 meetrit, kooskõlastab võrguettevõtja uue hoone rajamisele 10 meetri kaugusele ja ei nõua, et vahekaugus oleks 25 meetrit;
Oma igapäevases tegevuses oleme kokku puutunud probleemide lahendamisega alates alajaamade kaitsevöönditest linnades, kus soovitakse ehitada väga kitsastes tingimustes kuni maatingimustes asuvate 110 kV liinide kaitsevöönditeni ning oma praktika pealt võime öelda, et igale olukorrale oleme leidnud lahenduse. 
Teinekord võib lahenduse leidmine võtta küll pikalt aega ja tuleb kasutada ka mittetraditsioonilisi lahendusi, aga ilma lahenduseta ei ole ükski kaitsevöönditega seotud olukord jäänud, millega oleme lähemalt kokku puutunud.

25 märts, 2013

Kas tarbija saab võrguteenuse hinda mõjutada?


Komponendid, millest koosneb
elektriteenuse kogumaksumus. allikas
Alates 01.01.2013 saavad kõik tarbijad endale sobiva elektrimüüja valida. Võrguteenusega on aga teised lood. See on loomulik monopol ning nii see ka jääb. Võrguteenust jäävad osutama elektrivõrkude senised teenindajad ehk jaotusvõrguettevõtjad ning neid vahetada ei saa. Suuremad elektrivõrkude haldajad Eestis on Elektrilevi OÜ, Imatra Elekter AS ja VKG Elektrivõrgud OÜ. Nimekirja kõigist jaotusvõrguettevõtjatest elektriturul leiab siit.

Kuidas siis tarbija tegelikult võrguteenuse hinda mõjutada saab? 

Esimesena tuleb vaadata järgi, kes on võrguteenuse pakkuja. Selle info leiab  kas võrguteenuse arvelt või lepingust. Järgmise sammuna saab samadelt infokandjatelt teada, missugune hinnapakett objektil kehtib. 

Jaotusvõrguettevõtjatel on alati mitmeid erinevaid hinnapakette, nende seast tuleb leida enda objektile sobivaim. See, missugust võrgupaketti on võimalik ja kasulikum valida, sõltub 
- kui suur on tarbimiskoha peakaitse;
- kus asub liitumispunkt, sellest sõltub, kas valida saab ampripõhise või kW-põhise    hinnapaketi;
- kas on 1-tariifne või 2-tariifne arvesti;
- kui suured on tarbimise osakaalud (päeval ja öösel).

Soovitame alati läbi lugeda võrgulepingu tüüptingimused.
Sageli tarbijad ei tea, mis võimalused ja õigused neil täpselt kasutada on. 
Näide - Elektrilevi võrguga madalpingel ühendatud objektidel peakaitsmega üle 63A, on võimalik maksta tarbimiskohtades mõõdetud summaarse maksimaalse üheaegse kasutusvõimsuse alusel. 

Kui kliendil on 3 objekti (peakaitsmed peavad olema üle 63A) ja liitumispunktid asuvad alajaamas, siis on võimalik valida võimsuspõhine võrgupakett (hinnapakett kõigil lepingutel peab olema sama) ja rakendada summaarset üheaegset kasutusvõimsust. Nii tuleb odavam, sest üldjuhul on igakuine ampritasu kallim. 

pildi allikas
Kuidas saab võrgutasude kulu kodus/tööl vähendada?
Nagu eelpool juba mainitud sai, siis algab kõik õige hinnapaketi valikust. Kui tarbimiskohas on 2-tariifne arvesti, mis mõõdab eraldi päevast ja öist tarbimist, siis on hea mõte planeerida kõik energiamahukamad tegevused nn öisele ajale, sest siis on võrgutariif kõige odavam. Kui elektrit ostetakse börsihinnaga, siis ka elektri hind on öisel ajal odavam. Sellisel juhul on tegu kahekordse hinnavõiduga. Üldjuhul on lepingutingimustes kirjas, millal kehtib päevane ja millal öine võrgutariif. Need kellaajad võivad suvel ja talvel erineda. 

Ümberkorralduste tegemine võtab veidi aega, kuid hiljem on see juba väga kasulik harjumus. Samuti tasub kõik ooterežiimil (standby) olevad seadmed, mida parasjagu ei kasutata, välja lülitada. Kui seadmed ei ole vooluvõrgust eemaldatud, siis võib igakuisele elektriarvele lisanduda 5-10%. Fakt on see, et kui seade tarbib elektrit, siis lisaks tarbitud kWh-dele tuleb samas mahus maksta ka võrguteenuse eest. Vastavalt tarbimise kogusele võib selguda ka see, et ühe-tariifne hinnapakett osutub soodsamaks kui kahe-tariifne hinnapakett. 

Oleme teostaud sadu võrgupakettide analüüse ning juhul kui ülal kirjeldatud teema kohta tekkis suurem huvi, siis vastame hea meelega kõigile küsimustele ja soovi korral teostame võrgupakettide analüüsi. See ei võta väga kaua aega ja võib aastas kokku hoida motiveeriva summa eurosid. 

Hea meeles pidada:
- võrgutasu moodustab tüüpilise kodutarbija elektriarvest ligikaudu 40% (vaata esimest joonist);
- vali juba elektrivõrguga liitumisel õige võrgupakett, siis on ka kulud kõige väiksemad.