Kas tarbija saab võrguteenuse hinda mõjutada?

Komponendid, millest koosneb
elektriteenuse kogumaksumus. allikas

Alates 01.01.2013 saavad kõik tarbijad endale sobiva elektrimüüja valida. Võrguteenusega on aga teised lood. See on loomulik monopol ning nii see ka jääb. Võrguteenust jäävad osutama elektrivõrkude senised teenindajad ehk jaotusvõrguettevõtjad ning neid vahetada ei saa. Suuremad elektrivõrkude haldajad Eestis on Elektrilevi OÜ, Imatra Elekter AS ja VKG Elektrivõrgud OÜ. Nimekirja kõigist jaotusvõrguettevõtjatest elektriturul leiab siit.

Kuidas siis tarbija tegelikult võrguteenuse hinda mõjutada saab? 

Esimesena tuleb vaadata järgi, kes on võrguteenuse pakkuja. Selle info leiab  kas võrguteenuse arvelt või lepingust. Järgmise sammuna saab samadelt infokandjatelt teada, missugune hinnapakett objektil kehtib. 

Jaotusvõrguettevõtjatel on alati mitmeid erinevaid hinnapakette, nende seast tuleb leida enda objektile sobivaim. See, missugust võrgupaketti on võimalik ja kasulikum valida, sõltub 

- kui suur on tarbimiskoha peakaitse;

- kus asub liitumispunkt, sellest sõltub, kas valida saab ampripõhise või kW-põhise    hinnapaketi;

- kas on 1-tariifne või 2-tariifne arvesti;

- kui suured on tarbimise osakaalud (päeval ja öösel).

Soovitame alati läbi lugeda võrgulepingu tüüptingimused.
Sageli tarbijad ei tea, mis võimalused ja õigused neil täpselt kasutada on. 
Näide - Elektrilevi võrguga madalpingel ühendatud objektidel peakaitsmega üle 63A, on võimalik maksta tarbimiskohtades mõõdetud summaarse maksimaalse üheaegse kasutusvõimsuse alusel. 

Kui kliendil on 3 objekti (peakaitsmed peavad olema üle 63A) ja liitumispunktid asuvad alajaamas, siis on võimalik valida võimsuspõhine võrgupakett (hinnapakett kõigil lepingutel peab olema sama) ja rakendada summaarset üheaegset kasutusvõimsust. Nii tuleb odavam, sest üldjuhul on igakuine ampritasu kallim. 

pildi allikas

Kuidas saab võrgutasude kulu kodus/tööl vähendada?
Nagu eelpool juba mainitud sai, siis algab kõik õige hinnapaketi valikust. Kui tarbimiskohas on 2-tariifne arvesti, mis mõõdab eraldi päevast ja öist tarbimist, siis on hea mõte planeerida kõik energiamahukamad tegevused nn öisele ajale, sest siis on võrgutariif kõige odavam. Kui elektrit ostetakse börsihinnaga, siis ka elektri hind on öisel ajal odavam. Sellisel juhul on tegu kahekordse hinnavõiduga. Üldjuhul on lepingutingimustes kirjas, millal kehtib päevane ja millal öine võrgutariif. Need kellaajad võivad suvel ja talvel erineda. 

Ümberkorralduste tegemine võtab veidi aega, kuid hiljem on see juba väga kasulik harjumus. Samuti tasub kõik ooterežiimil (standby) olevad seadmed, mida parasjagu ei kasutata, välja lülitada. Kui seadmed ei ole vooluvõrgust eemaldatud, siis võib igakuisele elektriarvele lisanduda 5-10%. Fakt on see, et kui seade tarbib elektrit, siis lisaks tarbitud kWh-dele tuleb samas mahus maksta ka võrguteenuse eest. Vastavalt tarbimise kogusele võib selguda ka see, et ühe-tariifne hinnapakett osutub soodsamaks kui kahe-tariifne hinnapakett. 

Oleme teostaud sadu võrgupakettide analüüse ning juhul kui ülal kirjeldatud teema kohta tekkis suurem huvi, siis vastame hea meelega kõigile küsimustele ja soovi korral teostame võrgupakettide analüüsi. See ei võta väga kaua aega ja võib aastas kokku hoida motiveeriva summa eurosid. 

Hea meeles pidada:
- võrgutasu moodustab tüüpilise kodutarbija elektriarvest ligikaudu 40% (vaata esimest joonist);

- vali juba elektrivõrguga liitumisel õige võrgupakett, siis on ka kulud kõige väiksemad.

Kui elektrimüüja jäi vahetamata

Vaid need tarbijad, kes soovisid hakata kasutama uue elektrimüüja teenuseid alates 1. jaanuarist 2013 pidid hiljemalt 10. detsembriks sõlmima elektrimüüjaga lepingu.

Eleringi teatel oli 10. detsembri keskööks elektritarbijad sõlminud müüjatega ligi 365 000 elektriostu lepingut ehk lepingutega oli kaetud 52% tarbimiskohtadest. Elektrimüüjat vahetanud klientide osakaal  sõlmitud lepingute järgi oli 11%. Sõlmitud lepingutest on 16% tähtajatud ja 84% tähtajalised.

Kindlasti on omajagu kliente, kes ei jõudnud või ei tahtnud veel elektriostu lepingut sõlmida nii, et see hakkaks kehtima 1. jaanuarist 2013. 

Need, kes esimese vooruga lepingut ei sõlminud, saavad seda edaspidi teha igal ajal. Tähele peab panema ainult seda, et nii kaua kui lepingut ei ole, toimub elektriost ärikliendile bilansienergia hinnaga, mis on kalleim hind turul.

Positiivne on see, et nüüd on elektrimüüjatel kõige kiirem aeg möödas. See annab hea võimaluse küsida hinnapakkumisi, mis hakkaksid kehtima näiteks veebruarist või märtsist 2013. Kliendil on rohkem aega pakkumistega tutvuda, otsustada ja elektrimüüjal kliendiga tegeleda ning kliendi jaoks analüüsi teel sobivaimad variandid leida.

Selle aasta detsembri lõpuni on kliendil võimalik sõlmida oma senise elektrimüüjaga elektriostu leping. Soovitame äriklientidel leping kindlasti sõlmida. Kui ei soovita pikemat lepingut praeguse elektrimüüjaga, saab sõlmida lühikese lepingu ja alustada paralleelselt teiste elektrimüüjatega läbirääkimisi uue lepingu osas. Kui klient tahab, et leping uue elektrimüüjaga hakkaks kehtima alates 01.02.2013, siis peab tal leping olema sõlmitud hiljemalt 10. jaanuariks. Kui praeguse elektrimüüjaga sõlmida börsihinnal põhinev leping, saab selle katkestada, teatades elektrimüüjale 30 kalendripäeva ette.

Ärikliendid, kes ehitavad uusi hooneid/objekte, peaksid kindlasti sõlmima elektriostu lepingu, sest ajutiste võrguühenduste kaudu tarbitakse ka elektrit ning bilansienergial põhinevat arvet ei soovi ilmselt keegi veebruari alguses saada.

Elektrienergia hinnavõrdlusportaalid versus elektrimüüja otsepakkumised

Tahkuna tuletornil on samapalju aknaid kui
Eesti jaeturul elektrimüüjaid

Internetikeskkonnas on elektri tarbijatel (enamasti ainult kodukliendil) võimalik elektripakettide valimise abivahendina kasutada kolme erinevat hinnavõrdlusportaali. Põhimõte seisneb selles, et tarbija sisestab valitud keskkonda järgneva info:

- elan korteris/majas
- tarbimine aastas (kWh)
- päevase ja öise tarbimise osakaal (%)
- ühetariifne/kahetariifne arvesti
- hinnatüüp (fikseeritud, muutuv, kombineeritud)
- lepingu kestvus
- jne.

Seejärel arvutab hinnavõrdlusportaali kalkulaator vastavalt sisestatud infole välja, milliseid hindu/tariife üks või teine elektrimüüja talle pakub. 

Mida klient saab kui ta kasutab võrdlusportaale?
See on hea võimalus saada teada missuguseid hinnapakette elektrimüüjad pakuvad. Tulemuste lehel on näha ühikuhinnad (s/kWh kohta), prognoositav elektrienergia maksumus kuus ja aastas. Kõik hinnad esitatakse koos käibemaksuga. Tulemused järjestatakse nii, et esimesena kuvatakse kõige odavama ja viimasena kõige kallima elektrimüüja pakkumine. 

Võrdlusportaali või elektrimüüja otsepakkumine?
Võrdlusportaalidest saab teada need hinnad, mis elektrimüüjad oma kodulehel avaldanud on.   Portaalide haldajad uuendavad infot igapäevaselt. Elektrihinnad ei ole püsivad. See tähendab, et elektrimüüja võib neid vastavalt vajadusele ja turu olukorrale muuta. 

Näiteks kui logida sisse Eesti Energia kodulehel, siis näeb klient talle koostatud personaalset pakkumist. See hind võib erineda sellest, mis on kirjas ettevõtte avatud turu elektripakettide hinnakirjas ja võrdlusportaalides.

Miks erinevad hinnad võrdlusportaalides ja elektrimüüjatel?

Igal tarbijal on õigus küsida erinevatelt elektrimüüjatelt personaalset hinnapakkumist. Kõige lihtsam on müüjal pakkumist teha siis kui anda talle Andmelao infosüsteemis volitus, et ta saaks näha kliendi energiatarbimist puudutavaid andmeid, mis on aluseks hinnapakkumise koostamisel. 

Kui elektrimüüjad saadavad kliendile oma hinnapakkumised, siis saab klient neid võrrelda. 
Kindel saab olla selles, et pakkumises toodud hinnad kehtivad täpselt nii kaua kui on pakkumises kirjas. Olles otsutanud, missugune hinnapakett valida, piisab vaid telefonikõnest või e-kirjast, et teatada pakkumuse sobivusest ning peale seda saadetakse allkirjastamiseks elektriostu leping. 

Tänase seisuga ei saa elektripakettide hinnavõrdlusportaalides elektrimüüjaga lepingut sõlmida. 

Usun, et iga elektrimüüja soovib kliendiga otsekontaktis olla, sest nii on võimalik saavutada parim tulemus ja klient saab kõik küsimused, mis puudutavad elektrilepingu sõlmimist ka ära küsida.  Võrdlusportaalid annavad hea ülevaate elektrimüüjate erinevatest hinnapakettidest. Meie soovitus on küsida erinevatelt elektrimüüjatelt hinnapakkumised, neid võrrelda ja teha otsus. See on andnud seniste kogemuste järgi kliendi jaoks parimad tulemused.
UA-36715764-1

Mis juhtub kui 10.12.12 elektripaketti ei vali?

Eile Ringvaadet vaadates jäi mulle mulje, et mida lähemale 10. detsember tuleb, seda segasemaks muutub, mis juhtub siis kui selleks kuupäevaks ei ole elektripakett valitud. Püüan sellesse teemasse selgust tuua. 

Mis juhtub ärikliendiga, kes 10. detsembriks elektriostu lepingut ei sõlmi?

Kui äriklient ei sõlmi elektrilepingut ühegi elektrimüüjaga, siis
- tema tarbimiskohas ei kao elekter ära;
- talle hakkab elektrit müüma tema piirkonna võrguettevõtja või võrguettevõtja poolt   nimetatud müüja;
- ta ostab elektrit võrguettevõtjalt bilansienergia hinnaga, millele lisanduvad võrguettevõtja kulud. Sellisel juhul eraldi lepingut ei sõlmita. Elektrimüük toimub kehtiva võrgulepingu ja võrguettevõtja või tema poolt nimetatud elektrimüüja kodulehel avaldatud tüüptingimuste alusel. 
- Bilansienergia hind on üldjuhul kallim elektrienergia hind.

Bilansienergia hinda ei saa keegi ette ennustada ja sageli on see börsihinnast palju kallim. 2011. aasta keskmine bilansienergia hind oli 4,74 senti kilovatt-tunni kohta (47,4 €/MWh), samas kui elektrienergia keskmine börsihind oli 4,33 senti kilovatt-tunni kohta (43,3 €/MWh). See aga ei tähenda veel seda, et kui klient ostis 2011. aastal elektrit bilansienergia hinnaga, et ta kaotas iga MWh pealt 4.1 eurot. Eeltoodud hinnad on aasta keskmised. 

Näiteks selle aasta novembris (1-18 nov.) on keskmine bilansienergia hind olnud 37,8 €/MWh. 
Kui mingil põhjusel jääb elektriostu leping sõlmimata, siis saab seda teha ka uuel aastal. 
Elektrimüüjaga lepingu sõlmimise protsess võtab aega 21 päeva. 
Lihtsalt niikaua kuni leping puudub, tuleb elektri eest maksta väga suure tõenäosusega kõrgemat hinda.


Mis juhtub kodukliendiga, kes 10. detsembriks elektriostu lepingut ei sõlmi?

Kui klient (kodutarbija, korteriühistu, korteriomanike ühisus või madalpingel kuni 63A peakaitsmega äritarbija) ei sõlmi elektrilepingut ühegi elektrimüüjaga, siis
- tema tarbimiskohas ei kao elekter ära 
- talle hakkab elektrit müüma tema piirkonna võrguettevõtja või võrguettevõtja poolt nimetatud müüja
- ta ostab elektrit üldteenuse hinnaga*
Sellisel juhul eraldi lepingut ei sõlmita. Elektrimüük toimub kehtiva võrgulepingu ja võrguettevõtja või tema poolt nimetatud elektrimüüja kodulehel avaldatud tüüptingimuste alusel. 

Kui mingil põhjusel jääb elektriostu leping sõlmimata, siis saab seda teha ka uuel aastal. 
Elektrimüüjaga lepingu sõlmimise protsess võtab aega 21 päeva.
Lihtsalt niikaua kuni leping puudub, tuleb elektri eest maksta väga suure tõenäosusega kõrgemat hinda.

Kokkuvõtteks
Kui kodu- või äriklient endale 10. detsembriks 2012 elektrimüüjat ei vali, siis tema elektri eest makstavad summad kasvavad palju rohkem kui siis kui sõlmida elektriostu leping. Kui elektri hind on kliendi jaoks oluline ja ta tahab seda oma eelarvesse planeerida, siis kindlasti on odavam valida endale elektrimüüja. Jaanuar 2013 üldteenuse hind selgub 9. veebruaril 2013 ja see hakkab muutuma igakuiselt. 

Kui kodu- või äriklient oma praegust elektrimüüjat vahetada ei soovi, siis on tal õigus sobivat hinnapaketti valida kuni 31.detsembrini 2012, sest müüja sellisel juhul ei vahetu ja 21-päevast tehnilist protsessi läbida ei ole vaja.

*üldtenuse hind kujuneb börsihinna alusel, millele üldteenuse osutaja lisab põhjendatud kulud ja mõistliku ärikasumi. 

Milline elektripakett valida?

Kui valikuid on palju, siis oluline on
üles leida see õige.

Viimasel ajal on aktiivselt räägitud elektrituru avanemisest kõigile tarbijatele. Erinevad elektrimüüjad avaldavad järjest infot pakutavate hinnapakettide kohta. Missugusel põhimõttel kokkupandud hinnapaketti siis ikkagi valida? Kas otsustada fikseeritud hinnaga, kombineeritud hinnaga (osa elektri hinda on fikseeritud ja teine osa börsihinnaga) või hoopis börsihinnal põhineva paketi kasuks? Nendele küsimustele vastamiseks tegin väikese analüüsi, mis põhineb nelja korteriga maja aastasel elektritarbimisel.

Vajalikud andmed analüüsi jaoks

Vaatasin viimase jooksva aasta elektriarvete pealt kui suur on meie korteri aastane tarbimine. Korrutasin meie korteri tarbimise maja korterite arvuga (majal on kahetariifne kauglugemisega arvesti, mis võimaldab teada saada igas tunnis tarbitud kogused). Päeva (60%) ja öö(40%)  osakaalu jätsin kõigil korteritel samaks, sest tarbimine on kõigi korteritel enam-vähem sama.

Tegin selgeks kui suur on päevase ja öise elektritarbimise osakaal (öise tarbimise alla kuuluvad ka laupäevad ja pühapäevad). Valisin võrdlemiseks välja ühe talvekuu (jaanuar) ja suvekuu (juuli). Mõlemas kuus oli 352 päevatundi ja 392 öötundi.

Seejärel võtsin Nord Pool Spot´i kodulehelt 2012. aasta jaanuari ja juuli päevade lõikes välja statistika selle kohta kui palju maksis elekter börsil tundide kaupa. Siis arvutasin välja kui palju elektrit keskmiselt tarbis meie maja igas tunnis (jagasin kogu tarbimise tundide peale võrdselt). Vastavalt saadud tulemustele korrutasin iga tunni lõikes läbi meie maja poolt tarbitud kWh-id ja sellel ajal börsil kehtinud elektri hinna. Nii sain teada kui palju oleks elekter maksnud tundide ja päevade lõikes ning kokkuvõttes sain teada terve kuu elektrikulu eurodes.

Tulemused
NB! Kõik hinnad on toodud ilma käibemaksuta

Jaanuar
Tarbimine: 1200 kWh
Elektri hind reguleeritud turul kokku oli: 38.71€
kWh-i hind: 0.0323 s/kWh

Elektri hind börsilt ostes kokku oleks olnud: 48.65€
kWh-i hind: 0.0405 s/kWh

Järeldus: Ostes elektrit börsihinnaga oleks elektri hind tõusnud 25.4% ehk 9.94€

Juuli
Tarbimine: 1032 kWh
Elektri hind reguleeritud turul kokku oli: 33.16€
kWh-i hind: 0.0321 s/kWh

Elektri hind börsilt ostes kokku oleks olnud: 37.48€
kWh-i hind: 0.0363 s/kWh

Järeldus: Ostes elektrit börsihinnaga oleks elektri hind tõusnud 13.1% ehk 4.32€

Kui hakata elektrit ostma börsihinnaga, siis lisandub hinnale veel elektrimüüja marginaal (eeltoodud hindades ei ole arvestatud elektrimüüja marginaaliga).

Jaanuaris 2012 oli keskmine elektri päeva hind börsil Estonia hinnapiirkonnas 39.77€/MWh ehk 0.0398 s/kWh ja juulis 35.85€/MWh ehk 0.0359 s/kWh. Jaanuari jäid ka mõned väga külmad ilmad, mille tõttu oli ka selliseid tunde, kus elekter maksis ühel tunnil lausa 95.37€/MWh. Juulis seevastu oli tunde, kus elekter maksis kõigest 7.06€/MWh. Börsilt ostes võib saada elektrit väga odavalt ja ka väga kallilt. See sõltub mitmetest teguritest.
Näiteks nädalapäevast, kellaajast, aastaajast, ilmast, sademete hulgast jne.

Praegu on oma hinnapaketid avaldanud 220 Energia ja Eesti Energia. Võrdlesin meie maja 2012. aasta jaanuari ja juuli tarbimise põhjal, missugune hinnapakett tuleks soodsaim. Mõlema kuu tarbimise järgi ongi mõlema elektrimüüja puhul soodsaim valida hinnapakett, mis kujuneb vastavalt börsihinnale. Kõige kallim oleks valida Eesti Energia hinnapakett "Kindel" või 220 Energia hinnapakett “220 Garanteeritud 1 aasta”.

Eelis börsihinnaga elektri ostmisel on see, et ei pea sõlmima tähtajalist lepingut ja elektrimüüjat saab vahetada, siis kui selleks vajadus tekib.

Kõik ülejäänud hinnapaketid, mille vahel valida saab, põhinevad ju tegelikult börsihinnal. Erinevus seiseneb ainult selles missuguseid elektrimüüja riske ja kui palju see endas hõlmab.
Perioodiks sügis-talv võib olla soodne sõlmida fikseeritud hinnaga hinnapakett kevadel või suvel, siis kui keskmine börsihinna tase on madalam.

Kindel on see, et öösiti ja nädalavahetuseti on börsihind odavam kui tööpäevadel ja päevasel ajal. Kui tehastes algab varahommikul suures mahus elektri tarbimine ja hinnad on börsil suure nõudluse tõttu kõrged, siis samal ajal kodudes on tarbimine minimaalne.

Tuginedes analüüsi tulemustele, oleme teinud otsuse, et hakkame meie majale elektrit börsihinnaga ostma. Nii maksame elektri eest täpselt turuhinda, millele lisandub elektrimüüja marginaal.

Positiivne on see, et need kes on jõudnud elektri ostulepingu juba sõlmida telefoni teel või internetis, võivad lepingust põhjendusi esitamata 14 päeva jooksul taganeda.

Meie arvame, et elektrimüüjaga lepingu sõlmimisega ei tasu kiirustada. Tänase seisuga on oma hinnapaketid avalikustanud ainult kaks ettevõtet, aga neid lisandub oktoobris veel.

Analüüsi aluseks olev info on võetud elektrimüüjate kodulehtedelt seisuga 08.10.2012.