Elektrienergia hinnavõrdlusportaalid versus elektrimüüja otsepakkumised

Tahkuna tuletornil on samapalju aknaid kui
Eesti jaeturul elektrimüüjaid

Internetikeskkonnas on elektri tarbijatel (enamasti ainult kodukliendil) võimalik elektripakettide valimise abivahendina kasutada kolme erinevat hinnavõrdlusportaali. Põhimõte seisneb selles, et tarbija sisestab valitud keskkonda järgneva info:

- elan korteris/majas
- tarbimine aastas (kWh)
- päevase ja öise tarbimise osakaal (%)
- ühetariifne/kahetariifne arvesti
- hinnatüüp (fikseeritud, muutuv, kombineeritud)
- lepingu kestvus
- jne.

Seejärel arvutab hinnavõrdlusportaali kalkulaator vastavalt sisestatud infole välja, milliseid hindu/tariife üks või teine elektrimüüja talle pakub. 

Mida klient saab kui ta kasutab võrdlusportaale?
See on hea võimalus saada teada missuguseid hinnapakette elektrimüüjad pakuvad. Tulemuste lehel on näha ühikuhinnad (s/kWh kohta), prognoositav elektrienergia maksumus kuus ja aastas. Kõik hinnad esitatakse koos käibemaksuga. Tulemused järjestatakse nii, et esimesena kuvatakse kõige odavama ja viimasena kõige kallima elektrimüüja pakkumine. 

Võrdlusportaali või elektrimüüja otsepakkumine?
Võrdlusportaalidest saab teada need hinnad, mis elektrimüüjad oma kodulehel avaldanud on.   Portaalide haldajad uuendavad infot igapäevaselt. Elektrihinnad ei ole püsivad. See tähendab, et elektrimüüja võib neid vastavalt vajadusele ja turu olukorrale muuta. 

Näiteks kui logida sisse Eesti Energia kodulehel, siis näeb klient talle koostatud personaalset pakkumist. See hind võib erineda sellest, mis on kirjas ettevõtte avatud turu elektripakettide hinnakirjas ja võrdlusportaalides.

Miks erinevad hinnad võrdlusportaalides ja elektrimüüjatel?

Igal tarbijal on õigus küsida erinevatelt elektrimüüjatelt personaalset hinnapakkumist. Kõige lihtsam on müüjal pakkumist teha siis kui anda talle Andmelao infosüsteemis volitus, et ta saaks näha kliendi energiatarbimist puudutavaid andmeid, mis on aluseks hinnapakkumise koostamisel. 

Kui elektrimüüjad saadavad kliendile oma hinnapakkumised, siis saab klient neid võrrelda. 
Kindel saab olla selles, et pakkumises toodud hinnad kehtivad täpselt nii kaua kui on pakkumises kirjas. Olles otsutanud, missugune hinnapakett valida, piisab vaid telefonikõnest või e-kirjast, et teatada pakkumuse sobivusest ning peale seda saadetakse allkirjastamiseks elektriostu leping. 

Tänase seisuga ei saa elektripakettide hinnavõrdlusportaalides elektrimüüjaga lepingut sõlmida. 

Usun, et iga elektrimüüja soovib kliendiga otsekontaktis olla, sest nii on võimalik saavutada parim tulemus ja klient saab kõik küsimused, mis puudutavad elektrilepingu sõlmimist ka ära küsida.  Võrdlusportaalid annavad hea ülevaate elektrimüüjate erinevatest hinnapakettidest. Meie soovitus on küsida erinevatelt elektrimüüjatelt hinnapakkumised, neid võrrelda ja teha otsus. See on andnud seniste kogemuste järgi kliendi jaoks parimad tulemused.
UA-36715764-1

Mis juhtub kui 10.12.12 elektripaketti ei vali?

Eile Ringvaadet vaadates jäi mulle mulje, et mida lähemale 10. detsember tuleb, seda segasemaks muutub, mis juhtub siis kui selleks kuupäevaks ei ole elektripakett valitud. Püüan sellesse teemasse selgust tuua. 

Mis juhtub ärikliendiga, kes 10. detsembriks elektriostu lepingut ei sõlmi?

Kui äriklient ei sõlmi elektrilepingut ühegi elektrimüüjaga, siis
- tema tarbimiskohas ei kao elekter ära;
- talle hakkab elektrit müüma tema piirkonna võrguettevõtja või võrguettevõtja poolt   nimetatud müüja;
- ta ostab elektrit võrguettevõtjalt bilansienergia hinnaga, millele lisanduvad võrguettevõtja kulud. Sellisel juhul eraldi lepingut ei sõlmita. Elektrimüük toimub kehtiva võrgulepingu ja võrguettevõtja või tema poolt nimetatud elektrimüüja kodulehel avaldatud tüüptingimuste alusel. 
- Bilansienergia hind on üldjuhul kallim elektrienergia hind.

Bilansienergia hinda ei saa keegi ette ennustada ja sageli on see börsihinnast palju kallim. 2011. aasta keskmine bilansienergia hind oli 4,74 senti kilovatt-tunni kohta (47,4 €/MWh), samas kui elektrienergia keskmine börsihind oli 4,33 senti kilovatt-tunni kohta (43,3 €/MWh). See aga ei tähenda veel seda, et kui klient ostis 2011. aastal elektrit bilansienergia hinnaga, et ta kaotas iga MWh pealt 4.1 eurot. Eeltoodud hinnad on aasta keskmised. 

Näiteks selle aasta novembris (1-18 nov.) on keskmine bilansienergia hind olnud 37,8 €/MWh. 
Kui mingil põhjusel jääb elektriostu leping sõlmimata, siis saab seda teha ka uuel aastal. 
Elektrimüüjaga lepingu sõlmimise protsess võtab aega 21 päeva. 
Lihtsalt niikaua kuni leping puudub, tuleb elektri eest maksta väga suure tõenäosusega kõrgemat hinda.


Mis juhtub kodukliendiga, kes 10. detsembriks elektriostu lepingut ei sõlmi?

Kui klient (kodutarbija, korteriühistu, korteriomanike ühisus või madalpingel kuni 63A peakaitsmega äritarbija) ei sõlmi elektrilepingut ühegi elektrimüüjaga, siis
- tema tarbimiskohas ei kao elekter ära 
- talle hakkab elektrit müüma tema piirkonna võrguettevõtja või võrguettevõtja poolt nimetatud müüja
- ta ostab elektrit üldteenuse hinnaga*
Sellisel juhul eraldi lepingut ei sõlmita. Elektrimüük toimub kehtiva võrgulepingu ja võrguettevõtja või tema poolt nimetatud elektrimüüja kodulehel avaldatud tüüptingimuste alusel. 

Kui mingil põhjusel jääb elektriostu leping sõlmimata, siis saab seda teha ka uuel aastal. 
Elektrimüüjaga lepingu sõlmimise protsess võtab aega 21 päeva.
Lihtsalt niikaua kuni leping puudub, tuleb elektri eest maksta väga suure tõenäosusega kõrgemat hinda.

Kokkuvõtteks
Kui kodu- või äriklient endale 10. detsembriks 2012 elektrimüüjat ei vali, siis tema elektri eest makstavad summad kasvavad palju rohkem kui siis kui sõlmida elektriostu leping. Kui elektri hind on kliendi jaoks oluline ja ta tahab seda oma eelarvesse planeerida, siis kindlasti on odavam valida endale elektrimüüja. Jaanuar 2013 üldteenuse hind selgub 9. veebruaril 2013 ja see hakkab muutuma igakuiselt. 

Kui kodu- või äriklient oma praegust elektrimüüjat vahetada ei soovi, siis on tal õigus sobivat hinnapaketti valida kuni 31.detsembrini 2012, sest müüja sellisel juhul ei vahetu ja 21-päevast tehnilist protsessi läbida ei ole vaja.

*üldtenuse hind kujuneb börsihinna alusel, millele üldteenuse osutaja lisab põhjendatud kulud ja mõistliku ärikasumi. 

Kas kodukliendil tasub osta elektrit börsihinnaga?

Sellele küsimusele paremini vastamiseks arvutasin läbi näite ühe konkreetse korteri tarbimise põhjal.

Lähteandmed olid järgmised:

tarbimine märtsis 2012 oli päevasel ajal kokku 114 kWh ja öösel (s.h. nädalavahetused) 75 kWh.

Kuna tarbimine on antud näite puhul tööpäevade lõikes väga ühtlane, jagasin kõikidele päevadele enam-vähem võrdsed kogused. Antud näite puhul tuli see 7 kWh/päevas ehk 0.44 kWh/tunnis kui arvestada, et valdav osa tarbimisest toimus vahemikus 8.00 - 24.00.

Vaatasin Nord Pool Spot (NPS) kodulehelt hinnad ühe päeva tundide lõikes ja arvutasin läbi korteris päeva jooksul tarbitud elektrikogused. Valisin ühe päeva nädala sees (13. märts) ja ühe päeva nädalavahetusel (3.märts). Seejärel liitsin kokku ajavahemikus 8-24 saadud tunni hinnad korteri tarbimise põhjal ja jagasin saadud tulemuse ühel päeval keskmiselt tarbitud kWh-dega. 

Nädalasisesel päeval sain keskmiseks päeva hinnaks 4.14 s/kWh ja nädalavahetuse päeval sain keskmiseks hinnaks 3.29 s/kWh eest. Märtsis 2012 oli kuu keskmine päeva hind elektribörsil 39.21€/MWh ehk 3.92 s/kWh. Üldistatult saab öelda, et antud korteri tarbimise põhjal oleks tulnud elektrit börsi hinnaga ostes keskmiseks hinnaks ca. 38€/MWh eest ehk 3.8 s/kWh. Tänane fikseeritud elektri hind on 3.1 s/kWh ja tänastel vaba turu klientidel, kes ostavad fikseeritud hinnaga, keskmiselt 4.5 s/kWh. Nii et börsilt ostes oleks hind jäänud nende kahe hinna vahele. Eeltoodud börsihinna puhul lisandub koguhinnale veel elektrimüüja poolne marginaal börsilt ostmise korraldamise eest.

Tegelikult on nii, et kõige kallimad hinnad on börsil just tiputundide ajal ehk siis kui kõik ettevõtted samal ajal tööd alustavad. Enamikes kodudes päevasel ajal olulist tarbimist ei toimu, sest siis on kõik tööl. Seega võib öelda, et tiputundide ajal, mil elekter maksab kõige rohkem, on tarbimine kodudes kõige madalam ning tüüpilise kodutarbimise puhul tuleks börsilt ostes hind veelgi odavam kui eeltoodud näites sai toodud.

On teada, et elektrimüüjad annavad valida vähemalt kolme erineva hinnakombinatsiooni vahel:

1. fikseeritud hind
2. börsi hind
3. kombineeritud hind (kujuneb fikseeritud hinna ja börsi hinna alusel)

Vastates küsimusele "Kas kodutarbijal tasub osta elektrit börsi hinnaga?",võib selle näite puhul vastata positiivselt. 

Fikseeritud hind sisaldab endas kindlasti ka kõikvõimalikke elektrimüüja poolseid riske, mille tarbija kokkuvõttes läbi kõrgema hinna kinni maksab. Seega ei peaks kartma elektrit börsihinnaga osta. Omaette küsimus on ainult see, kuidas see mehhanism täpselt tööle hakkab klientidel, kellel ei ole kauglugemisega arvestit. Aga küll ka see küsimus saab hiljemalt sügisel vastused. 

Soovitatav on siiski kõik pakkumised põhjalikult läbi analüüsida ja enda kodu jaoks sobivaim hinnapakett valida.