Päikeseelektrijaama liitumine elektrivõrguga

Kui eelmises päikeseelektrijaama puudutavas blogiloos rääkisime päikeseelektijaama projektist üldisemalt, siis selles ja järgmistes sama teemat puudutavates lugudes lähme konkreetsemaks.

Üks küllaltki oluline komponent päikeseelektrijaama rajamisel nii rahalises kui ajalises plaanis on jaama liitumisühendus elektrivõrguga. Seda muidugi juhul kui jaam hakkab tootma elektrit elektrivõrku. Kui hakatakse tootma ainult oma tarbeks, ei tule elektrivõrguga liitumisega arvestada.

Ühel projektil, mille arendamisega BestEnergy OÜ tegeleb, on kätte jõudnud liitumistaotluse esitamine Elektrilevile. Võimsus, millega liitumist taotleme, jääb suurusjärku 1000 kW.

Kui näiteks tuuleelektrijaamade liitumine elektrivõrguga on nii Elektrilevis kui Eleringis suhteliselt hästi standardiseeritud protsess ja liituja teab suuresti ette, mida oodata on, siis suuremate päikeseelektrijaamade liitumine elektrivõrguga on uus ka võrguettevõtjate jaoks ning ka meil on täna suhteliselt raske hinnata, millise tulemuse meie poolt esitatud liitumistaotlus Elektrilevi poolt saab. Kuigi kõik endapoolsed eeluuringud näitavad, et kavandatava päikeseelektijaama asukoht peaks elektrivõrgu suhtes olema igati sobiv, siis kas see nii ka Elektrilevi meelest on, selgub lähema mõne kuu jooksul.

Kui oleme esimese liitumistaotluse menetlemise Elektrilevis heade tulemustega ära teinud, oleme antud teemal valmis nõu andma ka kõigile teistele huvilistele.

Tuuleelektrijaamade arendamine Eestis

Tuulikud Narva lähistel

Kui 2 nädalat tagasi alustasime elektrijaamade arendamisega seotud tegevuste kirjeldamisega päikeseelektrijaamadest, siis täna teeme algust oma kogemuste kirjeldamisega tuuleelektrijaamde projektide arendamisel.

Millest üldse alustada kui tekib idee tuulegeneraator või mitu tuulegeneraatorit püsti panna? Kui otsene investeeringute pool kõrvale jätta (sellel peatume lähemalt mõnes järgnevas loos), siis projektide puhul, kus oleme ise aktiivses rollis, oleme esimese tööna ära kaardistanud võimalikud vastuolud, mis projekti arendamisel tekkida võivad.

Peale oleme hakanud kohalikust omavalitsusest, s.t. vallavanemast ja teemaga rohkem seotud vallaametnikest, et selgitada välja nende meelsus kavandatavate tuulikute suhtes. Kui kohaliku omavalitsuse meelestatus peaks olema negatiivne, on edasi minna suhteliselt keeruline. Seega tuleb saavutada sellistel kohtumistel positiivne meelestatus ning selle tagab üldjuhul põhjalik eeltöö enne kohtumise toimumist.

Teiseks – ümberkaudsete elanikega seonduvad võimalikud probleemid. Kui valla meelestatus projekti on positiivne, laheneb see probleem tavaliselt kergemini.

Kolmandaks – keskkonnaalased aspektid. Kui on teada või ette näha keskkonnaga seonduvaid küsimusi/probleeme, on need targem ära lahendada kohe protsessi alguses, sest kui neist alguses mööda vaadata, ei pruugi hiljem enam lahendusi niisama lihtsalt leida.

Neljandaks – tuulikute liitumine elektrivõrguga ehk tuulikute asukoht peab olema sobiv ka elektrivõrgu suhtes, et võrguga liitumise kulud ei tuleks üleliia suured. See töö ei ole kerge ning arusaamisele jõudmine asukoha sobivusest elektrivõrgu suhtes võib võtta kuni kolm kuud või isegi natuke rohkem.

Kui esimene taustatöö ja vajalikud kokkusaamised tehtud ning tulemused on positiivsed, saab asuda projekti järgmiste etappide juurde, millest kirjutame järgmistes blogipostitustes.

Elektriliinid kinnistul ja selle läheduses

Praktikas tuleb sageli ette olukordi, kus kinnistut läbivad elektriliinid. Kas siis madalpinge liinid, keskpinge liinid või kõrgepinge liinid. Aga lisaks sellele, et elektriliinid ei lisa visuaalselt kinnistule ilu, seavad liinid kinnistule ka olulisi piiranguid ning see tuleb tihtipeale kinnistu omanikule ebameeldiva üllatusena. Kui hoone ehitusel mõeldakse ühe esimese asjana, kuidas elekter objektile saada, siis elektriiinide paiknemise küsimus jääb kahjuks viimaseks.

BestEnergy OÜ konsulteerib,
kas ja kuidas mõjutavad kinnistul
või selle läheduses
olevad elektriliinid elektrivõrguga liitumist.

Milliseid piiranguid seavad elektriliinid, täpsemalt liinide kaitsevööndid, kinnistu omanikule oma kinnistu kasutamisel?

Elektrivõrgu ja alajaama kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mille ulatus:

• mõlemal pool õhu elektriliini telge:
  1) kuni 1 kV pingega liinide korral 2 meetrit;
  2) 1 kuni 20 kV pingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit;
  3) 1 kuni 20 kV pingega liinide korral 10 meetrit;
  4) 35 kV pingega liinide korral 25 meetrit;
• Maakaabelliini korral liini äärmistest kaablitest 1 meeter
• Alajaamade ja jaotusseadmete ümber 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

Mida tähendab kaitsevöönd ja millised piirangud kaitsevöönd seab?

Elektrivõrgu kaitsevööndis on ilma loata keelatud:

•  Ehitada, ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, ehitada tanklat, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ja langetada puid.
• Veekaabelliinide kaitsevööndis veesõidukiga ankrusse heita; liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega; paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd.
• Õhuliinide kaitsevööndis sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri.
• Kõrgepingeõhuliini kaitsevööndis ehitada aedu ja traattarasid ning rajada loomade joogikohti.
• Maakaabelliini kaitsevööndis töötada löökmehhanismidega; tasandada pinnast; teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi.

Seega, kui elektriliinide kaitsevöönd ulatub kliendile kuuluvale kinnistule, on sellel automaatselt teatavad piirangud peal. Kõige halvema üllatusena on selline situatsioon tulnud just kinnistute ostjatele, kes ostmisel ei teadvusta, et kinnistut läbivad elektriliinid või elektriliinide kaitsevööndid ulatuvad nende kinnistule.

Millised on võimalikud praktilised lahendused kliendi jaoks?
Selge on see, et standardseid olukordi ja lahendusi ei ole. Nagu ka eelpool öeldud – kaitsevööndis erinevate tegevuste läbiviimiseks tuleb saada võrguettevõtja luba. Ja kuna olukorrad on erinevad, on ka loa taotlemine erinev.

Mõned näited meie igapäeva praktikast:

• Kui soovida elektriliini kaitsevööndisse hakata uut hoonet rajama, võib lahenduseks olla näiteks elektriliini asemel maakaabli paigaldamine kui see on tehniliselt võimalik. Aga näiteks kõrgepingeliinide puhul on see tehniliselt väga küsitav ja väga kallis;

• Võib juhtuda, et näiteks kõrgepingeliinide puhul, mille kaitsevöönd on 25 meetrit, kooskõlastab võrguettevõtja uue hoone rajamisele 10 meetri kaugusele ja ei nõua, et vahekaugus oleks 25 meetrit;

Oma igapäevases tegevuses oleme kokku puutunud probleemide lahendamisega alates alajaamade kaitsevöönditest linnades, kus soovitakse ehitada väga kitsastes tingimustes kuni maatingimustes asuvate 110 kV liinide kaitsevöönditeni ning oma praktika pealt võime öelda, et igale olukorrale oleme leidnud lahenduse. 

Teinekord võib lahenduse leidmine võtta küll pikalt aega ja tuleb kasutada ka mittetraditsioonilisi lahendusi, aga ilma lahenduseta ei ole ükski kaitsevöönditega seotud olukord jäänud, millega oleme lähemalt kokku puutunud.

Päikeseelektrijaamade arendamine Eestis

Pildil on näide ühest Leedu maanteel
olevast valguse kompositsioonist, mis
on paigaldatud ülekäiguraja valgustamiseks.

Eestis on viimased 10 aastat taastuvenergiast elektritootmisel olnud suurem rõhk tuuleelektrijaamade- ning soojuse- ja elektri koostootmisjaamade arendamisel. Viimaste aastate jooksul on aga hakanud järjest enam lisanduma muid taastuvenergiaallikaid ja üha jõulisemalt on hakanud päikeseelektrijaamad „turule“ jõudma.

Aga millest peaks alustama kui tekib idee hakata korraldama päikeseenergial põhinevat elektritootmist?

Meil ettevõttes BestEnergy OÜ on see mõte juba mõnda aega peas olnud ning eelmisel nädalal tegime idee elluviimisega ka reaalselt algust.
Kirjeldan nii käesolevas loos kui järgnevates blogilugudes, kuidas ja millistest etappidest koosneb meie esimene päikeseelektrijaama projekt ning millele meie tähelepanu kõige rohkem pöörame – võibolla on kellegil kunagi nendest teadmistest ka kasu. Ja kui kellegil teisel ei ole, siis vähemalt meie enda järgmised päikeseelektri projektid lähevad kindlasti tänu esimese projekti õppetundidele kindlasti hoogsamalt.

Millest siis alustasime? 
Eks päris pikalt võttis aega idee küpsemine, et päikeseelektrijaama on üldse mõtet arendama hakata. Kui see oli enda jaoks läbi mõeldud, et päikeseelektrijaama on mõttekas arendama hakata, alustasime jaamale sobiva asukoha valikuga. Asukoha valikul on mitmeid olulisi kriteeriumeid. Peamised nendest meie jaoks on asukoht elektrivõrgu suhtes, millest tulenevad otseselt elektrivõrguga liitumise kulud; maa hind (kuna suure jaama jaoks on vaja palju maad); maatüki paiknemine lähedalasuvate kinnistute ja nende omanike suhtes, ...

Esimene võimalik maatükk sai eelmisel nädalal välja vaadatud. Kindlasti lisandub võimalikke maavariante lähemas tulevikus veel ja kui vaadata maa maksumuse osakaalu koguinvesteeringust, siis tuleks maad valida väga hoolikalt ja sellega liialt mitte kiirustada.

Paralleelselt sobiva maatüki valikuga saab tegeleda projekti muude oluliste külgedega – millised on elektrivõrguga liitumise variandid erinevatel maatükkidel, päiksepaneelide enda erinevad variandid, mida kokkuvõttes üles panema hakata, investeeringu rahastamisega seonduv, ...

Sissejuhatuseks päikeseelektrienergia teemasse esialgu piisab. Järgmistes postitustes tuleb juttu lisaks sobiva maatüki leidmisele ka juba järgmistest olulistest nüanssidest jaama planeerimisel. Kui küsida, milline saab idee järgi olema jaama mastaap, siis ütleks, et pigem suur, sest kui midagi juba põhjalikult ette võtta, siis suurelt.