Millal sõlmida uus elektrileping?

Need ärikliendid, kellel on  fikseeritud hinnaga kehtiv elektrileping, võivad ennast muretult ja kindlalt tunda, sest lepingu kehtivuse ajal aset leidvad hinnamuutused elektriturul neid kuidagi ei mõjuta. 

Täna räägime sellest, millal võiks olla kõige õigem aeg elektrilepinguid sõlmida. Sissejuhatuseks tuleks alustada kõigepealt sellest, et missugused tegurid elektri hinda laias laastus täna ja homme üldse mõjutavad. Alloleval joonisel on näha, et selliseid tegureid on päris palju. See kui palju üks või teine tegur elektri hinda tegelikult mõjutab, selgub tavaliselt hiljem, siis kui lepingud on sõlmitud.

Allikas: Elering

Ühte elektri hinda mõjutavatest teguritest, mida saab ilma eriteadmisteta jälgida, on vaadata kuidas muutuvad ilmastikuolud Skandinaavias (Norra, Rootsi) ja Lätis. Kas sajab või on sadanud palju vihma ja lund või pigem vastupidi. Kui hüdroenergia reservuaarid on kõrge täituvusega, siis on elektri hind odavam, kuid kui sademeid on vähe, kallineb ka elekter. Paratamatult mõjutab Skandinavia elektriturul toimuv mingil määral ka meie piirkonna hindu. Hüdroreservuaaride taset saab jälgida Nord Pool Spot kodulehelt. Seal on vastav info nädalate kaupa kirjas.

Tavaliselt sõlmitakse elektrilepinguid pikkusega 1 kuni 2 aastat. Võtame näiteks 1-aastase pikkusega lepingu, mis on sõlmitud 1.jaanuarist ja lõpeb 31. detsembril. Esimest korda võiks hakata järgmis(t)eks perioodi(de)ks hindu küsima juba kevadel. Siis saab teada selle aja elektri hinnataseme. Eesti hinnapiirkonna keskmise börsihinna statistikat vaadates on elekter kõige rohkem maksnud veebruaris 2011 (47.84€/MWh) ja märtsis 2012 (48.74€/MWh) ning kõige vähem on tulnud elektri eest maksta mais 2010 (34.81€/MWh) ja juunis 2012 (30.80€/MWh). 

Ühte ja kindlat retsepti selleks, kuidas ja millist elektri börsihinda mõjutavatest teguritest jälgida, ei olegi. Börsilt ostetava elektri kõige soodsamat hinda on sama raske ette ennustada kui aktsiate hinnamuutusi.

Meie soovitused
- Kui kliendil on enda ettevõtte jaoks pandud paika kindel elektri hind, millega ta võiks lepingu juba sõlmida, siis tasubki jälgida, millal turul sellist hinnataset pakutakse. 

- Kevadel kui tekib suur sulavesi, mis tõstab hüdroreservuaaride taset ja võimaldab toota palju hüdroenergiat, ka siis on tavaliselt võimalik elektrit parema hinnaga osta.

- Kui ühe aasta elektri hind, mida pakutakse tundub kallis, siis tasub müüjalt küsida ka 2-3 aasta lepingute hindasid. Pikemaks perioodiks pakutud lepingu hind võib kokkuvõttes osutuda soodsamaks. Siin tekib otsustamise koht, kas riskida ja sõlmida korraga mitmeaastane leping või mitte. Elektri hind ei seisa paigal vaid kujuneb vastavalt pakkumise ja nõudluse suhtele.  

- Viimane põhimõte (lepingu sõlmimine mitmeks aastaks korraga) kehtib ka siis kui uue elektrilepingu sõlmimisega on selles mõttes hiljaks jäädud, et soodsamate pakkumiste aeg on mööda läinud ja turul pakutakse kõrgemaid hinnavariante üheks aastaks. 

Kindlasti ei tasu nõustuda esimese hinnapakkumisega, mille elektrimüüja teeb. Lisaks sellele, et võtta pakkumised mitmelt müüjalt, soovitame küsida antud ajahetkel kõige paremat elektri hinda, mida kliendile pakkuda on võimalik.

Erinevate elektrimüüjate käest tasub kindlasti küsida nende hinnangut, et kuidas elektri hind lähiajal muutub. Kas läheb kallimaks või muutub hoopis odavamaks ning miks nad nii arvavad? Siis saab vastused küsimustele, kas oodata veel mõnda aega, et turuseis muutuks kliendile sobivamaks või tasub hoopis kiirustada. Kasulik oleks kõrvutada nii elektrimüüja kui ka konsultandi arvamused, sest mõlemal osapoolel on erinevad huvid. Müüja tahab võimalikult hea tehingu saada ja konsultant tahab seda sama, kuid kliendi huvidest lähtudes. 

Kokkuvõteks võib öelda, et tegelikult ei ole elektrilepingu sõlmimine nii keeruline kui algul tunduda võib. Igaljuhul soovitame teil küsimuste tekkimise korral pöörduda BestEnergy OÜ poole ja meie aitame teid hea meelega. 

NPS keskmine elektri hind Eesti piirkonnas 04.2010-09.2013

Meie koduleht asub aadressil www.bestenergy.ee

Millised punktid on olulised elektri müügilepingus ja/või tüüptingimustes?

Fotol olevad heinapallid sümboliseerivad
lepingupunkte, millele tuleks tähelepanu pöörata.

Elektrimüüjatega lepingute sõlmimine on äriklientide jaoks täna, homme ja kindlasti ka ülehomme väga aktuaalne teema. Ei ole oluline, kas elektrimüüja valib klient ise või tema esindaja/konsultant, sest sõlmitava lepingu tingimused on ühteviisi olulised ja vahest isegi määrava tähtsusega.

Elektri hinnaläbirääkimiste käigus tasub tähelepanu pöörata ka elektri müügilepingu (tüüp)tingimustele. Täna räägimegi erinevate elektrimüüjate poolt pakutavatest lepingutingimustest.

Kui sõlmitakse elektri müügileping, siis üldjuhul kuuluvad sinna juurde ka tüüptingimused.
Juhime tähelepanu mõningatele tüüptingimustes ja/või elektri müügilepingutes sisalduvatele punktidele.

Punktid, millele tasub lepingus ja tüüptingimustes suuremat tähelepanu pöörata:

-lepingu kehtivus
Elektrileping võib olla nii tähtajaline kui tähtajatu. Lepingu kehtivus sõltub sellest, milline hinnapakett või -kombinatsioon on valitud. Kui elektrit ostetakse ainult börsihinna alusel, siis on leping automaatselt tähtajatu, sest hind kujuneb iga kuu vastavalt Nord Pool Spot elektribörsi hindadele.
Kui aga valitud on konkreetne hinnapakett/-kombinatsioon, siis kehtib leping kokkulepitud ajani (6 kuud, 1 aasta, 2 aastat jne).

Meie soovitus: Alati tasub läbi analüüsida kui pikaks perioodiks on mõtet leping sõlmida. See sõltub näiteks eelmise lepingu lõppemise ajast (kevadel, suvel, sügisel, talvel).

- lepingu muutmine

See punkt muutub eriti oluliseks siis kui elektriturul hinnasituatsioon muutub, kuid lepingus on kokkulepitud elektri hind oluliselt kallim.

Üldjuhul on müüjal õigus tüüptingimusi ühepoolselt muuta. Kui ta seda teeb, siis on ta kohustatud lepingu teist poolt ehk klienti sellest kokkulepitud aja võrra ette teatama. Kui klient ei ütle lepingut muudetud tüüptingimuste tõttu üles, siis eeldatakse, et muudatused sobivad kliendile ning muudetud tüüptingimused saavad kehtiva lepingu lahutamatuks osaks.

Vahest teavitatakse klienti tüüptingimuste muutmisest saadetaval elektriarvel. Seega tasub elektriarveid tähelepanelikult lugeda (ka neid lauseid, mis on väiksemas kirjas).

-lepingu pikendamine
Lepingu pikenemise tingimused on sõltuvalt elektrimüüjast erinevad. Toome siin välja 2 konkreetset näidet, kuidas võib elektri müügilepingus olla sõnastatud lepingu pikendamise punkt.

Näide 1

Hiljemalt üks kuu enne lepingus sätestatud lepingu kehtivusaja lõppu on müüjal õigus esitada kliendile hinnapakkumus järgmise sama pika tarneperioodi ja sama valitud elektripaketi kohta. Juhul kui klient ei teata hiljemalt 21 päeva enne lepingu kehtivuse või tarneperioodi lõppu oma soovist leping lõpetada, siis pikeneb leping hinnapakkumuses toodud hinnaga järgmiseks tarneperioodiks.

Näide 2
Müüjal on õigus muuta hinda või hinnapõhimõtet, teavitades sellest klienti vähemalt 45 kalendripäeva ette enne uue lepinguperioodi algust. Juhul kui müüja ei ole klienti muutustest teavitanud, siis kehtib eelmise lepinguperioodi hind või hinnapõhimõte ka järgmisel lepinguperioodil.

Näite 1 puhul pikeneb leping vastavalt elektrimüüja poolt tehtud hinnapakkumusele järgmiseks sama pikaks perioodiks ja näite 2 puhul on elektrimüüjal õigus hinda muuta ning kui ta seda ei tee, siis kehtib sama hind ka järgmiseks sama pikaks perioodiks kui klient ei ole teatanud, et ta ei soovi lepingut pikendada.

Samas on võimalik jõuda ka sellisele kokkuleppele, et kui klient teatab lepingu lõpetamise soovist 30 päeva ette, siis lepingu lõpetamise tasu maksma ei pea. Alati saab lepingu punkte mõlematpidi sõnastada. Kõik oleneb sellest kui kliendisõbralik on elektrimüüja poliitika.

Eelnevatele näidetele lisaks saame kirja panna ka situatsiooni, kus on tegemist näiteks 6-kuulise lepinguga ning klient ise ei teata elektrimüüjale, et ta soovib lepingut pikendada, siis tuleb tal lepingu lõppedes maksta elektri eest bilansienergia hinnaga.

Hea mõte: Soovitame igal juhul kirjutada lepingu lõppemise kuupäev endale kalendrisse ning lisada sinna juurde ka päevade arv, mille võrra on vaja elektrimüüjale oma lepingu jätkamise või lõpetamise soovist teada anda.

-lepingu lõppemine
See võib olla kas tasuta või tasuline (tähtaegse lepingu ennetähtaegne lõpetamine).

Reeglina lõpeb leping lõpptähtaja saabudes.

Kui klient ei soovi lepingu automaatset pikenemist, siis tuleb tal vastavalt lepingus sätestatud päevade arvule anda oma soovist elektrimüüjale teada.

Siin tuleb hoolikalt jälgida millise valemi järgi arvutatakse ennetähtaegse lepingu lõpetamise tasu. Tavaliselt on see ülesehitatud nii, et lepingu varasemal lõpetamisel oleks see kliendile nö "kallis lõbu". Lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu kliendi algatusel võib lepingus kirjas olla näiteks protsendina kokkulepitud, kuid kasutamata jäänud elektrikogusest või mõne valemi abil, kus lepingu lõpetamise tasu koostamisel võtakse arvesse erinevad näitajad.

Seadusandluses reguleerib energiamüügilepingu pikenemist ja lõppemist Võlaõigusseaduse § 234, kus lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:

"Tähtajaline elektri- ja soojusenergiaga ühendusvõrgu kaudu varustamise leping loetakse pikenenuks samaks tähtajaks ja samadel tingimustel, kui vähemalt üks kuu enne lepingu kehtivusaja lõppu ei teata kumbki lepingupool teisele oma teistsugusest tahtest."

Vajadusel võib müüjaga kokku leppida, et mõnda tüüptingimust osaliselt või täielikult kliendile ei kohaldata. 

Erimeelsuste tekkimisel kasutatakse praktikas kõige rohkem läbirääkimiste metoodikat ning kui see ei anna soovitud tulemusi, siis võib pöörduda kohtusse. Soovitame elektrimüüja poole pöörduda kirjalikult, sest siis jääb märk sellest, millal, kellega ja mis teemal on suheldud.

Lepingus ei teeks paha kui saaks kirja pandud ka selline punkt, mis fikseerib ära müüja poolt kliendile esitatud arve vaidlustamise tingimused. Ehk kui kiiresti peab klient reageerima kui ta ei ole esitatud arvega nõus.

Kokkuvõttes on elektri müügilepingu sõlmimisel lisaks hinnale tähtis tutvuda ning arutada ka elektrimüüja poolt välja pakutud lepingutingimusi. See on hea võimalus nii müüjale kui kliendile, et saavutada mõlemaid osapooli arvestav koostööleping. UA-36

Mis saab siis kui hõõglamp LED-lambi vastu vahetada?

LED lamp 8W. Hind 11.50€

Eelmises postituses oli juttu sisevalgustusest ja sellest, kuidas valgustusele kuluvat energiat vähendada. Üks võimalus selleks on hõõglamp LED-lambi vastu välja vahetada.  

Esialgu katsetasime ühe laualambiga. 60W-se hõõglambi asemele ostsime 8W-se LED lambi. Valguse tüüp on "soe valge". Saab öelda, et valguse värvis on vahe sees küll. Hõõglambi valgus on tugevam ja erksam ning LED lambi oma pehmem ja mahedam. Kasutuseaks on uut tüüpi lambil märgitud 15 000 tundi. See tähendab seda, et see oleks igapäevaselt 2.7 tundi kasutuses. Hõõglambi keskmine kasutusaeg on ~1000 tundi ehk 15 korda väiksem. 

Vasakul on  8W LED-lamp ja paremal 60W hõõglamp 

Vasakul on  8W LED-lamp ja paremal 60W hõõglamp 

Piltide pealt on selgelt näha, et hõõglamp tekitab valgusti ümber tugevama valgusringi kui LED-lamp. Esimesel pildil on valgusti põrandal ja teisel kapi peal. Toote pakendil on kirjas, et 8W võimsus vastab 40W hõõglambi võimsusele. 

	LED-lambi TASUVUSAEG	hõõglamp	LED-lamp
	hind €	0.40	11.50
	võimsus	60W	8W
	kasutusiga	1000 h	15 000 h
	elektri hind	0.13 eurosenti/kWh
	lambi kasutusaeg päevas * 1 aasta jooksul	8*365= 2920 h
	kogumaksumus aastas	22.78	3.04
	tasuvusaeg	232 päeva

Hõõglamp kuulub energiaklassi E ja selle valgusvoo tugevus on 710 lm. LED-lamp kuulub energiaklassi A ja selle valgusvoo tugevus on 470 lm. 

Millegipärast on välja kujunenud arusaam, et LED-lambid on kallid ja nende tasuvusaeg liiga pikk. Ainuke võimalus seda teada saada oligi teha tasuvusarvutused. Antud näites on 8W LED-lambi tasuvusaeg 232 päeva ehk 7,7 kuud. Ei saa öelda, et see väga pikk aeg on. Kui see aeg läbi saab, siis tuleb valgustusele kuluva elektri eest vähem maksta kui hõõglampide kasutamise puhul. Mida rohkem lambid kasutuses on, seda lühem on ka tasuvusaeg. Igal juhul tasub välja vahetada ka kõik teised hõõglamid, mis on pidevas kasutuses.

Elektriarve üks osa - sisevalgustus

Võiks ju arvata, et kui lamp laes põleb, siis see ei võtagi väga palju elektrit. Kui aga lugeda kokku kõikide põlevate lambiprnide kogus ja korrutada tulemus ajaga, kui kaua need iga kuu töös on, siis võib see arvamus väga kiiresti muutuda. 

Arutleme selle üle, kuidas valgustusele kuluvat energiat vähendada. Samuti pakume välja mõned praktilised lahendused, kuidas seda teha.

Viisin oma korteris läbi väikese katse. Tahtsin teada kui palju elektrienergiat kulus valgustusele selle aasta veebruaris. 


Lähteandmed: 
- lampide arv; tulemus 33tk (see on lambipirnide kogus)
- iga lambi võimsus (W);
- kaua iga lamp ühes kalendrikuus põleb;
- elektriarve (saab teada ühe kuu tarbitud kWh-id).

Kui olin vajaliku info kirja pannud, sain kõikide lampide kohta teha arvutused kui palju elektrit need veebruaris tarbisid. Arvutused näitasid, et veebruaris moodustas valgustus kogu korteri elektritarbimisest 55%. Seda on ikka päris palju. Analüüsi tulemusena sain teada ka seda, missugused valgustid kõige suuremad "energianeelajad" on. Antud näites on need elutoa lambid (2tk kumbki võimsusega 230W). Veebruaris olid need iga päev umbes 5 tundi kasutuses (üks lamp põles korraga). Antud lambid ei ole LED lampide valmidusega. Kui piisaks ainult lambipirnide väljavahetamisest, siis võib-olla ostaksin asemele LED lambid, mis on energiasäästlikumad. Teisest küljest võib osutuda LED lampide kallite hindade tõttu sellise investeeringu tasuvusaeg liialt pikaks.

Valgustuse tarbimise osakaalu kogu elektri tarbimisest on juba sellepärast mõtet välja arvutada, sest siis selgub missugused lambid kõige enam elektrit tarbivad. Kokkuhoiu saavutamiseks võib piisata mõne lambi väljavahetamisest säästlikuma variandi vastu või kasutada energikulukamaid lampe vähem ja teisi sellevõrra rohkem. 

Ilma investeeringut tegemata on võimalik valgustusele kuluvat elektrit kokku hoida kui muuta oma tarbimisharjumusi. Sõltuvalt olukorrast võib kasulik olla ka lampide välja vahetamine uute ja säästlikumate lambipirnide vastu.

Soovitused, mida saab teha energiakulude vähendamiseks, ilma et peaks valgusteid välja vahetama:

• Kontoris laua taga tööd tehes, piisab ka sellest kui põleb ainult laualamp.
• Elu-, magamis- ja söögitoas on suureks abiks timmerid, millega saab reguleerida valguse tugevust. See omakorda mõjutab seda kui palju elektrit valgustus tarbib.
• Sisevalgustuse puhul saab enamkäidavates ruumides (WC, garderoob jne) edukalt liikumissensoriga valgusteid kasutada. 
• Kasuta nii palju päevavalgust kui võimalik.
• Kõige elementaarsem soovitus – kustuta tuled, kui lahkud ruumist.

Teiseks võimaluseks ongi koju, kontorisse või tootmishoonesse planeerida uued ja energiatõhusamad valgustid. Eelista hõõglampide asemel LED- või säästulampe. See võib valgustusele kuluvat elektrikogust vähendada kuni 80%. Kui tavalise hõõglambi tööiga on umbes 1000 tundi, siis LED-lambi võib erinevatel andmetel olla 15 000 kuni 25 000 tundi.  

Lisainfot energiasäästlike lampide kohta leiab siit.

Alloleval graafikul on näha eri liiki lampide energia kokkuhoid ja energiatarbimine. Kõige suurem efekt saabki tekkida siis kui tavalised hõõglambid vahetada välja LED-lampide vastu. 


Siit ka soovitus, et kui tegemist on uue maja/hoone ehitusega, siis tasub kohe alguses sisekujundajaga põhjalikult nõu pidada, missuguseid valgusteid, kui palju ja kuhu planeerida. Olemasolevas tarbimiskohas on väga kulukas kõik  hõõg- ja halogeenlampe LED lampide vastu välja vahetada. Lisaks uute lampide hinnale tuleb arvestada olemasolevate valgustite demontaažiga (vajalikud ehitustööd) ja uute paigaldamisega.

pildi allikas

NB! Kui tarbida vähem elektrit, siis selle võrra vähem tuleb maksta ka võrguteenuse ja elektriaktsiisi eest ning taastuvenergia tasu.

Järgmises loos kirutan sellest, kuidas vahetasin ühe valgusti pirni LED lambi vastu välja ning kui pikaks kujuneb sellise investeerigu tasuvusaeg. 

Avatud elektriturg. Mida ja millal valida?

"Vaade elektrienergia hindade tulevikku"

Elektriturg on kõigi tarbijate jaoks juba 3 kuud avatud olnud ja hinnatõusu suurustest on nüüd ka esialgne ülevaade kõigil huvilistel olemas. Samuti on asjaosalised saanud esimese 3 kuu põhjal oma järeldused teha, kas valitud hinnapakett on olnud soodsaim või oleks võinud mingi muu valiku teha. Aga samas - ega tagantjärgi tarkus suuremat väärtust ei oma. Palju olulisem on ettevaatamise oskus, et teha enda ja oma ettevõtte jaoks parimad valikud tulevikku silmas pidades.

Alates maikuust hakkame iga kuu alguses siinsamas andma omapoolseid sõltumatuid soovitusi valikute tegemisel elektrienergia vabaturul. Sest valikuid elektriturul saab teha igal kuul - sõltuvalt kuust on valikute tegemise kuupäev ainult erinev - järgides 21 päeva põhimõtet. Näiteks kliendid, kes soovivad hinnapõhimõtte muutmist alates 01.05.2013, peavad oma valikud ära tegema hiljemalt 09.04.2013.

Miks on tulevikku vaatamine oluline?
- teha otsused õigel ajal (mitte igal aastal ei ole mõtet tulevikuvalikuid teha kevadel);
- saada enda jaoks õigel ajal õige hinnakombinatsioon tulevikus;
- fikseerida hinnad siis kui turuolukord on selle jaoks sobivaim.

Seega - mai alguses avaldame siin üldised soovitused neile, kes soovivad valikud ära teha mai alguses. Et saada konkreetset enda tarbimise profiili ja riskitaseme põhist sõltumatut soovitust, palun meile enda soovist teada anda e-maili aadressil: elektriost@bestenergy.ee UA-36715764-1

Kas tarbija saab võrguteenuse hinda mõjutada?

Komponendid, millest koosneb
elektriteenuse kogumaksumus. allikas

Alates 01.01.2013 saavad kõik tarbijad endale sobiva elektrimüüja valida. Võrguteenusega on aga teised lood. See on loomulik monopol ning nii see ka jääb. Võrguteenust jäävad osutama elektrivõrkude senised teenindajad ehk jaotusvõrguettevõtjad ning neid vahetada ei saa. Suuremad elektrivõrkude haldajad Eestis on Elektrilevi OÜ, Imatra Elekter AS ja VKG Elektrivõrgud OÜ. Nimekirja kõigist jaotusvõrguettevõtjatest elektriturul leiab siit.

Kuidas siis tarbija tegelikult võrguteenuse hinda mõjutada saab? 

Esimesena tuleb vaadata järgi, kes on võrguteenuse pakkuja. Selle info leiab  kas võrguteenuse arvelt või lepingust. Järgmise sammuna saab samadelt infokandjatelt teada, missugune hinnapakett objektil kehtib. 

Jaotusvõrguettevõtjatel on alati mitmeid erinevaid hinnapakette, nende seast tuleb leida enda objektile sobivaim. See, missugust võrgupaketti on võimalik ja kasulikum valida, sõltub 

- kui suur on tarbimiskoha peakaitse;

- kus asub liitumispunkt, sellest sõltub, kas valida saab ampripõhise või kW-põhise    hinnapaketi;

- kas on 1-tariifne või 2-tariifne arvesti;

- kui suured on tarbimise osakaalud (päeval ja öösel).

Soovitame alati läbi lugeda võrgulepingu tüüptingimused.
Sageli tarbijad ei tea, mis võimalused ja õigused neil täpselt kasutada on. 
Näide - Elektrilevi võrguga madalpingel ühendatud objektidel peakaitsmega üle 63A, on võimalik maksta tarbimiskohtades mõõdetud summaarse maksimaalse üheaegse kasutusvõimsuse alusel. 

Kui kliendil on 3 objekti (peakaitsmed peavad olema üle 63A) ja liitumispunktid asuvad alajaamas, siis on võimalik valida võimsuspõhine võrgupakett (hinnapakett kõigil lepingutel peab olema sama) ja rakendada summaarset üheaegset kasutusvõimsust. Nii tuleb odavam, sest üldjuhul on igakuine ampritasu kallim. 

pildi allikas

Kuidas saab võrgutasude kulu kodus/tööl vähendada?
Nagu eelpool juba mainitud sai, siis algab kõik õige hinnapaketi valikust. Kui tarbimiskohas on 2-tariifne arvesti, mis mõõdab eraldi päevast ja öist tarbimist, siis on hea mõte planeerida kõik energiamahukamad tegevused nn öisele ajale, sest siis on võrgutariif kõige odavam. Kui elektrit ostetakse börsihinnaga, siis ka elektri hind on öisel ajal odavam. Sellisel juhul on tegu kahekordse hinnavõiduga. Üldjuhul on lepingutingimustes kirjas, millal kehtib päevane ja millal öine võrgutariif. Need kellaajad võivad suvel ja talvel erineda. 

Ümberkorralduste tegemine võtab veidi aega, kuid hiljem on see juba väga kasulik harjumus. Samuti tasub kõik ooterežiimil (standby) olevad seadmed, mida parasjagu ei kasutata, välja lülitada. Kui seadmed ei ole vooluvõrgust eemaldatud, siis võib igakuisele elektriarvele lisanduda 5-10%. Fakt on see, et kui seade tarbib elektrit, siis lisaks tarbitud kWh-dele tuleb samas mahus maksta ka võrguteenuse eest. Vastavalt tarbimise kogusele võib selguda ka see, et ühe-tariifne hinnapakett osutub soodsamaks kui kahe-tariifne hinnapakett. 

Oleme teostaud sadu võrgupakettide analüüse ning juhul kui ülal kirjeldatud teema kohta tekkis suurem huvi, siis vastame hea meelega kõigile küsimustele ja soovi korral teostame võrgupakettide analüüsi. See ei võta väga kaua aega ja võib aastas kokku hoida motiveeriva summa eurosid. 

Hea meeles pidada:
- võrgutasu moodustab tüüpilise kodutarbija elektriarvest ligikaudu 40% (vaata esimest joonist);

- vali juba elektrivõrguga liitumisel õige võrgupakett, siis on ka kulud kõige väiksemad.