Elektrivõrguga liitumine III. Liitumine keskpingel

keskpingel liitumine

Eelmise loos kirjutasime liitumisest madalpingevõrguga - liitumistaotluse esitamisest ja millele seejuures kõige rohkem tähelepanu pöörata. Selles loos panen kirja endapoolsed kogemused suurte tarbijate keskpingeliitumiste korraldamisel.

Millised on kõige suuremad erinevused kesk- ja madalpingeliitumistel ?
- keskpingeliitumised on tegelike kulude põhised, madalpingeliitumised enamusel juhtudel kindla tariifi põhised;
- keskpingeliitumise korral jääb kliendi omandusse rohkem elektriseadmeid kui madalpingeliitumisel - nii trafo(d) kui alajaama madalpingeseade jäävad kliendi omandusse;
- kliendi elektrivarustuse riskid on keskpingeliitumisel suuremad kui madalpingeliitumisel;
- peale liitumise valmimist on võrguteenuse tariifid tarbimisel keskpingel oluliselt odavamad võrreldes madalpingega.

Kui liitumisvõimsus ja planeeritav tarbimine on piisavalt suured, soovitan alati teha esimese asjana tasuvusanalüüs keskpingel liitumiseks võrreldes liitumisega madalpingel ning teise olulise tegevusena ettevõtte riskianalüüs seoses elektrivarustusega.

Kui nii tasuvus- kui riskianalüüs näitavad, et keskpingel liitumine on mõttekam, järgneb liitumistaotluse täitmine, mis on sarnane eelmises loos käsitletud madalpingeliitumise taotluse täitmisele. Mõned lahtrid küll erinevad - näiteks amprite asemel tuleb märkida kW-d. Samuti on siin erakordselt oluline analüüsida kohe algetapis läbi, kus hakkab asuma liitumispunkt - see määrab palju nii liitumiskulude kui edaspidiste võrguteenuse tariifide seisukohalt.

Keskpingeliitumiste kavandamisel soovitan omalt poolt liitujal kaasata kindlasti kohe algetapil pädev konsultant, kes aitaks nõu ja jõuga kaasa nii tasuvus- ja riskianalüüsi teostamisel kui omaks oskusi liitumise edasise projekteerimise ja ehitamise korraldamisel. Sellega on liitujal võimalik palju võita ja vähe kaotada.