Tänast lugu ajendas kirjutama järjekordne meediast läbi käinud uudis elektrienergia ühishanke kohta Tartu linnas. Uudis kõlas nii: Tartu linn hakkab elektrienergiat ostma kallimalt kui kodukliendid. Hanketulemus ise on SIIN. Sarnane, väga kõrge hind, tuli ka kohalike omavalitsuste elektrienergia ühishankel.
Tundub loogikavastane? Hanked, kus hangitakse korraga suurt kogust (Tartu linn) või väga suurt kogust (üle 100 kohaliku omavalitsuse korraga), saavutatakse kõrgem hind kui saab koduklient, kes tarbib 200 kWh kuus. Kõigi ühishangete puhul, mis on meediast läbi käinud, on peamiselt rõhutatud, et suure kogusega saame parema hinna. Aga paljudel ühishangetel siiski soodsat hinda ei ole saavutatud. Vastupidi - hind on tunduvalt kallim turul pakutavatest hindadest ja kallim ka võrreldes olukorraga kui näiteks Tartu linnale kuuluvad hooned või kohalikud omavalitsused eraldi oleksid hinnapakkumised võtnud.
Olles ise olnud seotud mitmete erasektori ühishangetega, pakun välja peamised põhjused, miks riiklike objektide hanked on andnud oodatule vastupidised tulemused:
- suure hanke ettevalmistus on väga mahukas töö ja nõuab lisaks elektriostu ning energiakaubanduse alastele ulatuslikele teadmisetele ka varasemaid kogemusi;
- hangete tingimused välistavad konkurentsi (eeltoodud hangetel oli vastavalt 1 ja 2 pakkujat). Konkurentsi puudumisel on elektrimüüjatel võimalik pakkuda turuhinnast oluliselt kõrgemat hinda;
- elektrimüüjad pakuvad täpselt seda, mida küsitakse.
Kas siis ühishanked on üleüldse mõttekad? On situatsioone, kus ühishange on hea lahendus. Erasektori poolelt on sarnaste mahtudega hanked, nagu eelnevalt sai välja toodud, andnud viimase 2 kuu jooksul ca. 15% paremad tulemused hindades. Peamine edu saladus on olnud selles, et ei ole mindud saama head hinda nii, et peamine argument on tarbimise maht, sest see ei ole tegelikult elektrimüüjale väga oluline argument.
Loo alguse juurde tagasi. Kui Tartu linn ostab järgmisel aastal elektrienergiat hinnaga 4,97 s/kWh + km, siis mina kodukliendina ostan elektrienergiat järgmisel aastal hinnaga keskmiselt 4,3 s/kWh + km.
Tundub loogikavastane? Hanked, kus hangitakse korraga suurt kogust (Tartu linn) või väga suurt kogust (üle 100 kohaliku omavalitsuse korraga), saavutatakse kõrgem hind kui saab koduklient, kes tarbib 200 kWh kuus. Kõigi ühishangete puhul, mis on meediast läbi käinud, on peamiselt rõhutatud, et suure kogusega saame parema hinna. Aga paljudel ühishangetel siiski soodsat hinda ei ole saavutatud. Vastupidi - hind on tunduvalt kallim turul pakutavatest hindadest ja kallim ka võrreldes olukorraga kui näiteks Tartu linnale kuuluvad hooned või kohalikud omavalitsused eraldi oleksid hinnapakkumised võtnud.
Olles ise olnud seotud mitmete erasektori ühishangetega, pakun välja peamised põhjused, miks riiklike objektide hanked on andnud oodatule vastupidised tulemused:
- suure hanke ettevalmistus on väga mahukas töö ja nõuab lisaks elektriostu ning energiakaubanduse alastele ulatuslikele teadmisetele ka varasemaid kogemusi;
- hangete tingimused välistavad konkurentsi (eeltoodud hangetel oli vastavalt 1 ja 2 pakkujat). Konkurentsi puudumisel on elektrimüüjatel võimalik pakkuda turuhinnast oluliselt kõrgemat hinda;
- elektrimüüjad pakuvad täpselt seda, mida küsitakse.
Kas siis ühishanked on üleüldse mõttekad? On situatsioone, kus ühishange on hea lahendus. Erasektori poolelt on sarnaste mahtudega hanked, nagu eelnevalt sai välja toodud, andnud viimase 2 kuu jooksul ca. 15% paremad tulemused hindades. Peamine edu saladus on olnud selles, et ei ole mindud saama head hinda nii, et peamine argument on tarbimise maht, sest see ei ole tegelikult elektrimüüjale väga oluline argument.
Loo alguse juurde tagasi. Kui Tartu linn ostab järgmisel aastal elektrienergiat hinnaga 4,97 s/kWh + km, siis mina kodukliendina ostan elektrienergiat järgmisel aastal hinnaga keskmiselt 4,3 s/kWh + km.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar