Kas kodukliendil tasub osta elektrit börsihinnaga?

Sellele küsimusele paremini vastamiseks arvutasin läbi näite ühe konkreetse korteri tarbimise põhjal.

Lähteandmed olid järgmised:

tarbimine märtsis 2012 oli päevasel ajal kokku 114 kWh ja öösel (s.h. nädalavahetused) 75 kWh.

Kuna tarbimine on antud näite puhul tööpäevade lõikes väga ühtlane, jagasin kõikidele päevadele enam-vähem võrdsed kogused. Antud näite puhul tuli see 7 kWh/päevas ehk 0.44 kWh/tunnis kui arvestada, et valdav osa tarbimisest toimus vahemikus 8.00 - 24.00.

Vaatasin Nord Pool Spot (NPS) kodulehelt hinnad ühe päeva tundide lõikes ja arvutasin läbi korteris päeva jooksul tarbitud elektrikogused. Valisin ühe päeva nädala sees (13. märts) ja ühe päeva nädalavahetusel (3.märts). Seejärel liitsin kokku ajavahemikus 8-24 saadud tunni hinnad korteri tarbimise põhjal ja jagasin saadud tulemuse ühel päeval keskmiselt tarbitud kWh-dega. 

Nädalasisesel päeval sain keskmiseks päeva hinnaks 4.14 s/kWh ja nädalavahetuse päeval sain keskmiseks hinnaks 3.29 s/kWh eest. Märtsis 2012 oli kuu keskmine päeva hind elektribörsil 39.21€/MWh ehk 3.92 s/kWh. Üldistatult saab öelda, et antud korteri tarbimise põhjal oleks tulnud elektrit börsi hinnaga ostes keskmiseks hinnaks ca. 38€/MWh eest ehk 3.8 s/kWh. Tänane fikseeritud elektri hind on 3.1 s/kWh ja tänastel vaba turu klientidel, kes ostavad fikseeritud hinnaga, keskmiselt 4.5 s/kWh. Nii et börsilt ostes oleks hind jäänud nende kahe hinna vahele. Eeltoodud börsihinna puhul lisandub koguhinnale veel elektrimüüja poolne marginaal börsilt ostmise korraldamise eest.

Tegelikult on nii, et kõige kallimad hinnad on börsil just tiputundide ajal ehk siis kui kõik ettevõtted samal ajal tööd alustavad. Enamikes kodudes päevasel ajal olulist tarbimist ei toimu, sest siis on kõik tööl. Seega võib öelda, et tiputundide ajal, mil elekter maksab kõige rohkem, on tarbimine kodudes kõige madalam ning tüüpilise kodutarbimise puhul tuleks börsilt ostes hind veelgi odavam kui eeltoodud näites sai toodud.

On teada, et elektrimüüjad annavad valida vähemalt kolme erineva hinnakombinatsiooni vahel:

1. fikseeritud hind
2. börsi hind
3. kombineeritud hind (kujuneb fikseeritud hinna ja börsi hinna alusel)

Vastates küsimusele "Kas kodutarbijal tasub osta elektrit börsi hinnaga?",võib selle näite puhul vastata positiivselt. 

Fikseeritud hind sisaldab endas kindlasti ka kõikvõimalikke elektrimüüja poolseid riske, mille tarbija kokkuvõttes läbi kõrgema hinna kinni maksab. Seega ei peaks kartma elektrit börsihinnaga osta. Omaette küsimus on ainult see, kuidas see mehhanism täpselt tööle hakkab klientidel, kellel ei ole kauglugemisega arvestit. Aga küll ka see küsimus saab hiljemalt sügisel vastused. 

Soovitatav on siiski kõik pakkumised põhjalikult läbi analüüsida ja enda kodu jaoks sobivaim hinnapakett valida.