Kes elektrimüüjat valida ei saa?

2013. aastal muutub elektriturg Eestis avatuks. Kuid kas elektrimüüjat saavad kohe valida ikka kõik tarbijad individuaalselt? Kiire vastus on, et kõik ei saa. Miks see nii on, sellest kohe lähemalt.
Ise elektrimüüjat valida ei saa need kliendid, kellel ei ole sõlmitud võrgulepingut otse võrguettevõtjaga, kuid nad tarbivad elektrit läbi kellegi teise võrguühenduse.
Sellised tarbijad on näiteks:

- kaubanduskeskustes tegutsevad rentnikud;
- büroohoonete rentnikud;
- kortermajades elavad korteriomanikud või -üürnikud, kus võrgulepingu on sõlminud korteriühistu (esindades nii kõiki tarbijaid);
- garaažiühistute liikmed;
- suvilakooperatiivid;
jne.

Sellistele tarbijatele müüb elektrit edasi tegelikult kinnisasja omanik või haldur või siis hoopis ühistu. Eestis on kahte liiki korteriühistuid -  ühed ostavad elektrit ühisostuna. Ehk siis ühistu jagab elektri oma liikmete vahel ära ning arveldab elektrimüüjaga ühe lepingu alusel. Sellisel juhul valib korteriühistu elektrimüüja korterite omanike eest.

Teist liiki korteriühistute puhul on võrguleping võrguettevõtjaga sõlmitud igal korteri omanikul isiklikult ning sellisel juhul saab iga korteri omanik valida endale sobivaima elektrimüüja.

Võrguettevõtja mõõdab kasutatud elektrienergiat ja edastab need andmed elektrimüüjale, kellega on korteri omanikul sõlmitud elektriostuleping.

Juhul, kui elektri ühisostu kasutava korteriühistu liikmed soovivad hakata ise valima endale elektrimüüjat, peab sellise otsuse vastu võtma korteriühistu ja muutma vastavalt võrguettevõtjaga sõlmitud võrgulepingut.

allikas

Tegelik praktika paistab olema see, et eeolpool loetletud tarbijad ei saa endale elektrimüüjat valida kuna neil puudub võrguettevõtjaga võrguleping.

Kuid kui midagi väga tahta, siis leiab ka lahenduse kuidas seda teha. Selleks, et saada ise elektrimüüjat valida, tuleb tekitada olukord, et tarbija saaks võrguettevõtjaga otse võrgulepingu sõlmida. Sõltuvalt situatsioonist tuleb teha nii, et kliendil oleks mõõteseade (arvesti), mis mõõdab tema tarbimist ja on ühendatud elektrivõrku eraldiseisvana teistest hoone arvestitest. Kui korteriühistu koosolekul on olnud päevakorras teema, kas osta elektrit ühiselt või viia kõik korterid üle üksikostule, siis täna on õige aeg see teema uuesti päevakorda võtta ja otsus langetada.

Näiteks kui toidupoeketi kauplus on kaubanduskeskuses rentnik ja üle Eesti paikneb mitukümmend poodi, siis mõistlik on omada iga kaupluse kohta eraldi lepingut/lepinguid võrguettevõtjaga, sest nii tekib võimalus korraldada elektri ostu kõikidele kauplustele ühiselt.  Kui küsida hinnapakkumist suuremale elektrikogusele, seda paremat hinda müüjatelt oodata on. Samuti toimuks elektri ühisostul arveldamine läbi ühe arve.

Selleks, et sõlmida eraldi võrguleping, tuleks oma võrguettevõtjalt küsida infot missuguseid investeeringuid võrgu ümberehitamine eeldab. Selle teadmise alusel saab hinnata kui kiiresti tasub tehtav investeering tarbijale ära.
Kokkuvõttes võib öelda, et elektriturg avaneb kõigile ainult siis kui klient teab, mida ta peab tegema, et sellest ka tegelikult osa saada.